tunnetan, kuidas mõttetegevus hakkab kergelt krussi tõmbuma. enamiku oma hädasid olen muidugi ise endale kaela tõmmanud (siin on teie hetk öelda mulle, et eiei, sa oled tubli, tark ja ilus).


etsiis. ei ole vist ikka hea hakata kirjutama 12 leheküljelist tööd praegu, kui see on vaja kell 12 homme ette kanda. isegi kui see on djsmithile. isegi kui see on kahese reavahega. isegi kui see on referaat. küsimus on motivatsioonis ja enesedistsipliinis. arvake ära, kas mul on mõnda neist kahest.


ja, nagu meie euroopa vendadel, kes siiski mere taga elavad, on kombeks omakeeli öelda, tappis uudishimu kassi. minu olukorral ei ole uudishimuga midagi pistmist. või üldse mitte millegagi. lihtsalt tunnen ennast rünnatuna. selle pärast, kes ma olen. võimalik, et tegemist on paranoiaga.


ääremärkused:

1. arvutiasjatundja -- haahaa. homsest alates võtan vastu sooviavaldusi minu peamise progejasõbra kohale. võib ka lihtsalt progejasõbra kohale. praegu pole mul vist küll eriti ühtegi sellist. järgmisel semestril kuluvad marjaks ära. võin neile aegajalt omalt poolt maiustusi ja küünilist ellusuhtumist pakkuda.

2. ikka hea, et ma endale need uued saapad ostsin. kohe hakkas päkapikk käima. ilmselt oli see ujulaplätu, mida ma toasussina kasutan, talle vastuvõetamatu.


h