ei tunne ennast eriti seksikana praegu. võib tuleneda sellest punetavast ninast ja pea-on-paistes tundest. aga...


...kuna mul on suurepärane, ohvrimeelne ja kannatlik ema, siis lähen jaanuaris ikkagi amsterdami. tunnetan lääne demokraatia- ja vabadusetuuli juba oma kuklakarvadel. ja seda horvaadist ungari tüdrukut, kellega ma ameerikas tuttavaks sain ja kelle juures ma hollandis elada saan, ei ole ma ka juba oma viis aastat näinud.


...rongkäik oli vinge nagu ikka. kuigi on mõned laulud, mis oleksid võinud laulmata jääda. "tulen tagasi sealt võitjana või langen ma-a-a" külmas murduvate naisterahvahäältega ei ole just kõige veenvam. et mitte öelda, see kostus kohatu. suutsime seekord hoida pikivahet ja ehk vältida ekslikku muljet nagu oleks tegemist sakala naistega. aga sellest ma ei saa aru, miks kõik need inimesed, kes ei ole jaak aaviksoo, ennast enne ülikooli ees kõnet pidama hakkamist tutvustada ei suuda. mäletan kui üksvolber keegi enesekindlalt lambukeste poole pöörduv üliõpilasesinduse noormees sellise käitumise eest maa alla mõnitati. seekord esines meile siis keegi musta tekliga tütarlaps, kes ilmus stseenile vasakult. põnev.


...avasin hoolimata kehvast tervislikust seisundist pöffihooaja. sest mis sa ütled kui kell pool üheksa sulle helistatakse ja öeldakse, et nüüd sa küll pead tulema, sest sulle on tasuta pilet hangitud. film kandis nime "le divorce" ja oli ütlemata nunnu. ja tõi tagasi mitmeid mälestusi kahest unustamatust päevast pariisis, louvre'is ööbimisest ja metroo petmisest ja kõigest muust.


ja evaldmikkel kirjutas mulle ja andis töö kirjutamiseks pikendust. dämmit!


h