kohati käib see arvutivärk mul ikka täitsa üle pea. mõtled, et tead juba midagi, aga võta näpust. olen ainult progeja väike vari... h

käisin raamatupoes, mis on alati ohtlik ettevõtmine. seekord pääsesin enam-vähem puhaste paberitega, ostsin ainult vajalikud kingitused. ja isegi seda tehes jäin mõistuse piiridesse. eelmine kord läks kehvemini ja nii ma ostsingi eelmine kuu kolm raamatut. täiesti büdzhetivälist. aga kohe peab hakkama mingi laiahaardelisem kokkuhoiurezhiim kui ma soomes ellu jääda kavatsen. ma olen sellistes asjades väga kehv. kogu see õppelaenuasi on uskumatu nagunii. miks, oh miks on mul tunne nagu see oleks sissetulek, mitte LAEN, mida mul juba kolossaalne summa kaelas on?


igatahes, homme ikkagi tartusse, nüüd pole enam pääsu. juuksurisse ka. ja kindlasti on veel midagi vaja teha. üritan siin parajasti pakkida, aga kõik muu tundub palju etem tegevus. näiteks davidiga messengeris mitte millegi rääkimine. peaks asjalikuks hakkama. või nagu kadri just hetk tagasi ütles, normaalseks... h

eilne päev läks nagu linnutiivul. pool aega istun arvuti taga nii et pea juba valutab ja tõmban imetabase kiire kaabliühendusega asju sisse (millegipärast ei lähe kõik nii libedalt kui võiks...), et mitte paari päeva pärast tartus vana hea 33.6 modemi otsas lolliks minna. ülejäänud aja veedan muid kiireid asjatoimetusi sinna vahele surades. sandraga peab nagunii computer privilegede pärast kaklema iga hetk kui ta kodus ja ärkvel on. õnneks on tal muidugi elu, nii et praegu on jälle kuskile uttu tõmmanud.


sain eile mitmete inimestega kokku, mõnda polnud ikka juba väga ammu näinud. peale jällenägemisrõõmu oli ka iseenda üle hea meel. et ei lase lihtsalt vanadel headel sõpradel kusagile ära kaduda, sest pidevalt läheb meelest ära see üks väike telefonikõne teha. kõige tipuks ilmus maja messengeri, temast polnud ka juba ikka pool aastat kindlasti midagi kuulnud, ei teadnud, kas saangi teise enam kätte. aga on täitsa elu ja tervise juures ja kutsus budapesti. hakkab seal nüüd magistrit tegema. politoloogias, kõigist asjadest. kui nüüd leiaks üles need rahamäed... h

inimesed teevad oma igasuguseid toredaid asju (kuhu ju lausa ei saa minemata jätta) täiesti valedes kohtades, lõhkudes nii minu kõrgelthinnatud rutiini. tahtsin minna tartusse pühapäeval ja see olekski täiuslik olnud, aga nüüd sain kärdi ja triinu kirja, et nemad meid sinna juba reedel tahavad, et enne lahkumist koos viibida. ees seisab keeruline logistiline ülesanne... h

algab päev. mingi kummaline viiruseunenägu oli ja nüüd torman polikliinikusse, et ära anda piisav kogus oma verd. tahetakse välja selgitada, kas mul on mingi surmatõbi või mitte. süüa ilmselt ei jõua enne seda... h

selle blogi alustamisega on hulk jama olnud. kindlasti tuleneb rohkem kui pool sellest minu ebavõimelisusest internetiga ümber käia, aga ma olen täitsa kindel, et osaliselt olen ma ilmsüütu. hoti server ei olnud millegipärast võimeline bloggeri saadetisi vastu võtma ja nii ma siis kolisingi ühe õhtu jooksul juba teist korda, lõpetades zoneis. ilmselt ongi tulevik siin helgem, kuigi ma ei kujuta ette, et ma etteantud 25 mega võiksin täis kritseldada. igatahes, siinkohal tuleks vältida heldimusest ja tüdimusest tulenevat liigset frivoolsust. aga täitsa pidulik tunne on. h

iseenda rõõmsal tagantpiitsutusel ja muidugi avalikkuse tungival soovil -- siin ma nüüd olen! h