eksistenstiaal-blogoloogilised küsimused (igavikulised):

aga kuidas ma siis ikkagi karistatud saan, kui ma valesti blogin? või kui ma ütlen selle asja kohta blogimine ja see tegelikult seda ei ole, sest räägin siin liiga palju (võiks lausa öelda, et kogu aeg) iseendast? sest ainuke päris karistus oleks ju see, kui keegi minu blogi enam ei loeks, aga nagu näha, loevad küll. ja üldsegi, arvestades selle internetivärgi masendavat rõhku kvaliteedi arvel kvantiteedile on ju lausa oht, et mida madalalaubalisem lugu, seda rohkem kaasaelajaid (ei ole midagi, mida paar liikuvat gif-i ei parandaks). või peaksin ma ennast karistatud tundma ka sellest, et suured 'blogi-issid' võiksid minu peale definitsiooni painutamise ja nartsissismi pärast viltu vaadata?


aga fiidbäkk ruulib! tänks sellele, kes täna kirjutas, teen talle ise ükspäev shokolaadikooki, mul on tallinnas elektriahi.


h