pliksid panid kontsad alla ja läksid välja põnevust otsima. põnevus seises peamiselt vastasseisus põrandakattega, mis oli peamiselt kiilasjää. raekoja platsi munakivid olid eriti salakavalad. oleks ju võinud arvata, et sellise nöögi peale istuvad meie väljavalitud söögikohas (gruusia saatkond, kus ma viimati käisin vist poolteist aastat tagasi, siis kui üks tänaseks teenitud tunnustuse leidnud blogiisa katsetas, kas saab terve rusika endale suhu panna ja uhkeldas sellega, et oskab pulgakommi suus ilma käte abita ringi keerata) minu kaks ebaõnnestunud juhendajat.


eriti põnev oli pärast mäest üles kodu poole uisutamine. pärast kohe resto uksest välja astudes kummuli käimist, suutsin siiski ülejäänud tee jalgel püsida. mõned pöörded oleks siiski äärepealt liiga järsuks osutunud ja kurvid olid kogu aeg kriitilised. on olnud aegu, kus koju jõudmine on läinud tunduvalt kiiremini.


h