põgus pilguheit pealinna tudengite ellu tõestab elu võimalikkust teispoolsuses. ainult, et see on üks hoopis teistsugune elu. ja ma mõistan täiesti seda pinget teisel kursusel tasuvale tööle minna, sest pealinna tudengitel läheb täisväärtusliku elu elamiseks ikka roppu moodi raha. muidugi võib ka olla, et need asjad on teistpidi võrdelises seoses, et raha läheb sellepärast, et käiakse tööl. sest kui tartu õhkkond on juba iseenesest tshill, siis polegi midagi muud vaja teha kui reede õhtupoolikul sõpradega panges üks kann teed (25.-) teha. või siis osta üks keskmiselt saast pudel veini ja istuda küünlavalgel kellegi ahjuküttega korteri põrandal. ei mingit staatust või klassivaenu, aegajalt võib kultuurinautimise/kõrge lennu tõestamise eesmärgil trügeleda club tallinna ukse taga.


aga kui sa oled nädal otsa läinud hommikul kooli, pärastlõunal midagi tagasi hoidmata kusagil mingeid suuri rahasid liigutanud ja õhtul jälle natuke koolis olnud, siis on täiesti võimalik, et nädalavahetus nõuab glamuuri ja unustust, ööklubisid ja restosid, uusi riideid ja jalanõusid, koju tulemist taksoga, mille kilomeeter on 10 krooni. kuidas siis on selle sügavasse vette heidetud saamisega, tartust tallinnasse läinud inimesed?


h