on muidugi omaette kangelastegu jõuda aasta kõige pimedamal ajal magama alles siis, kui õues on juba valgeks läinud. eriti kui mõni inimene läks õhtul kodunt välja, et panges natuke teed juua. kuidas ma siis saan siit linnast ära minna? kuidas?


aga sellist segast elu nagu eile õhtul, mis kella 9 ajal liisa juurde kroonuaiasse toimetas ja seal erinevate inimestega erinevat möla suust välja ajama pani ja siis kella 4 ajal peahoone ette ja läbi raskuste lõpuks ühe veski tänava maja keldrikorrusele hõõgveini jooma, elu keerutustrikkide ja kell 6 hommikul üksi tühjas koridoris aknalaual istumisega, ei suudaks vist väga kaua küll elada. aga mõnikord on hea, kuidas olukorra ebakonventsionaalsus raputab mind välja mingitest rutiinidest, kust ma enam ei uskunudki end elusana välja tulevat. ja mõnikord on toredate inimestega lihtsalt tore.


Zen Cafe -- 'Piha Ilman Sadettajaa'


h