Sunday, September 21, 2003

toimus niimõndagi, aga põhiliseks mälestuseks tänasest päevast jääb ilmselt siiski kinoskäik. üritasime minna illukasse vanu ja kobedaid vaatama (sest tänase päeva kohal oli raudselt märge 'kinnominek' ja see tundus olemasolevast valikust kõige sobivam meeleolu ja muu sellisega). kino pidi hakkama kell 16.30, kui meie umbes pool tundi varem kohale jõudsime oli uks lukus, mis lukus. istusime mõtlikult natuke aega kino ees kuni järsku ilmus kusagilt välja tädi, kes meie käest sõbralikult küsis, kas me tahame kinno minna. ütles, et näitab sees filmi ja on ainuke inimene majas ja sellepärast paneb igaks juhuks ukse lukku. ja et piletimüüja tädi peaks varsti tulema


piletimüüja tädi saabus kell 16.27. selleks ajaks oli kinno kogunenud peale meie kahe veel üks tütarlaps ja üks vanapaar, kes oli ennast selleks puhuks ilusti üles löönud. viimaseid tabas ilmselt ootamatult see, et pensionäride sooduspileteid müüakse ainult neljapäeviti, 20 krooni asemel oli väljaminek 120 krooni (minu süda igatahes murdus selle peale). aga kõigi käest kooriti 10 krooni rohkem kui ette nähtud, sest piletimüüja tädi arvates oli kell pool seitse ja kehtisid õhtused piletihinnad. mis tähendas, et kogu viiepealine seltskond oli varsti kassa juures tunglemas ja oma kümmet krooni tagasi nõudmas ja tädil ei olnud piisavalt lahtist raha ja varsti tuli filminäitaja tädi ka sinna ja tahtis teada, mis värk on, sest tema tahaks filmi näitama hakata, aga ühtegi vaatajat pole.


lõppkokkuvõttes oli illukas muidugi oma tuntud headuses, seal oli tunduvalt külmem kui õues ja kui linti vahetati, jäi ikka umbes minut vahele. kusagil lõpupoole lagunes korraliku kümakaga ära tool minu istumise all. ja film, ausalt öeldes, ei olnud ka suurem asi. ainuke boonus oli muusika.


õhtul 11 ajal jalutasin külast koju ja jäin natuke asjade üle mõtlema. selle üle, et siin linnas ei ole vist enam palju kohti, millega seoses mul ühtegi mälestust ei ole. see on omamoodi hea, aga omamoodi kurb ka. sest see kõik on juba möödas ja üldse on natuke uskumatu, et see on olnud minu elu. (ja kalev vapper demonstreerib saates 'vein ja seltskond' vana-rooma kempsu...).


h

No comments:

Post a Comment