päev otsa pole bloggerisse saanud. võimalik, et sellepärast, et üritasin sinna pääseda läbi elioni serveri, et paisata internetiavarustesse rõvedat sõimu elioni aadressil. oleks saanud seda tasuta teha. nüüd istun oma dialupi otsas ja maksan neile iga täissõimatud minuti eest hingehinda. seepärast ei hakka pikka juttu ajama. hot sõi täna suurte ampsudega mu postkastist pooled kirjad. iga kord kui meili vaatasin, oli kirju vähemaks jäänud. sealhulgas ei hakanud ta neid muidugi valimatult haarama, vaid võttis ikkagi tähtsamad kirjad kõigepealt, pärssides oluliselt mu võimalusi oma ametiülesannetega toime tulla.


minu teine sõber täna oli kitside inimeste karistuseks maa peale saadetud staroffice nimeline tekstitöötlusprogramm, millel (kellel?) õnnestus mind lähivõitluses korduvalt seljatada. lõpuks andsin alla ja tegin poole tööst, mida paremates perekondades tänapäeval arvutitega tehakse, manuaalselt.


aga eile oli hoopis parem päev. mul käis külas tolik, ilus ruuduliste juustega vene poiss. ei nõustunud mulle küll müüma kümmet meetrit telekakaablit, aga andis mulle siiski kaks soome kanalit ja venekeelse euronewsi (mida veel õnneks vaja on?). kogu see ülesanne oli samas nii selgelt beyond him, et ta ei suutnud kogu meie 20minutilise romansi vältel kuidagi varjata oma tüdimust ja põlgust kõigi tema ette pandud ülesannete vastu. ootan juba põnevusega, milliseid namupalasid elion mulle kolmapäeval püsiühendust installeerima saadab.


h