ikka on ju nii, et pärast suhtelist uimerdamise-perioodi saabub meeldiv hetk, kui sa avastad, et kõik väikesed armsad ja üsna tähtsusetud asjatoimetused on eskaleerunud suurteks, tähtsateks ja kiireloomulisteks. nii, et viimased päevad on möödunud vaheldumisi kõike korraga tehes ja kõige tegemist vältides. nagu tavaliselt.


eile öösel jalutasime veerikule, sest kunagi kui ma olin veel noor ja uljas üliõpilane (mitte vana ja blaseerunud nagu nüüd), oli seal 24h funktsiv pood. nüüd muidugi enam ei ole (ilmselge näide sellest, et meie ühiskond on taandarengus. nagu ka see, et du nord on lahkunud oma vanast heast strateegilisest asupaigast ja kuulu järgi kolinud e kaubamajja), aga siiski oli meeldiv öine matk noorusradadele. lausa uskumatu, et sellest on juba kaks aastat, kui ma veerikul elasin. ja üks korterikaaslane on vahepeal saanud lapse ja teine töötab biotehnoloogia firmas müügiinimesena.


tänaöine matk oli tunduvalt produktiivsem. ujula konsumist saime lausa niipalju asju, et pärast oli iseenda ja nende koju vedamisega tõsiseid raskusi. ja nägin ka nüüd seda george clooney pildiga vanity fairi. peab hakkama raha koguma.


h