piiratud (numbriliselt, kindlasti mitte vaimselt) seltskonnas viibides võib ära unustada, kui väike on tartu. või kui palju inimesi ma tegelikult tunnen. täna pärastlõunal suundusin karlova poole, et pesta pesu ja lühendada oma uusi, mõnusalt laiu rohelisi pükse ja kohtasin juba esimesel sajal meetril vähemalt nelja tuttavat (kõige esimene neist tuletas mulle valusalt meelde, et kuu aja pärast tuleb ära esitada baktöö teema). aga õhtul oli ikkagi tore, kui ma sain sõnumi "tuuule kooojuuu".


kadri oli samal ajal poes käinud ja kuulnud jahmatavat kõlakat, et osakonna kõrgemad jõud tahavad maailmakõigerohkem kutsuda käärikule reedeõhtuseks esinejaks eiki bergi...


Uno Loop -- 'Septembrikuu päevad'


h