viimaste päevade aktiviteedid on olnud sellised, mis tekitavad hingehärdust siis kui istun bussis, seltsi müts peas ja kõrvaklappidest tuleb john mayer. ilmselt olen ikka väsinud. ilmselt on selline väsimus, mida magamisega ei paranda. ilmselt peab midagi muud muutuma.


aga hommikul oli aktus, üle ootuste kiire ja valutu. ja pärast seda oli seltsis istumine suure hulga naiste ja ühe mingil hetkel kohale sadanud meesterahvaga, kes kinkis meile sinise klaaspalli ja oli nii ponks, et pani ak.mamma peaaegu meelt muutma tallinna organisatsioonide suhtes.


ja siis oli lõunakeskus, kus toimuvad parajasti miskised hispaania päevad, nii et mägironimise seina juures esinesid nonstop flamenkotantsijad ja mööda koridore uitas ringi hispaania muusikat tinistav bänd, kes suure rõõmuga inimesi ahistas. ja inimesi, neid oli seal nagu murdu. passisin klementi poes julgelt 20 minutit proovikabiini ukse taga, sees oli aimata kellegi tütarlapse lõputut riiete selga ja seljast ära kiskumist, puusade silumist ja peegli ees keerutamist. mingil hetkel, kui ma parajasti miskit selga proovisin, helistas aktust pildistanud lahe vuntsidega fotograaf, kes tahtis mulle kindlasti enne õhtust pidu proovipildid ära anda. oli valmis mind selle pärast kasvõi maailma otsast üles leidma. sõitiski mulle lõunakeskusesse järele.


kesklinnas oli nii palju neid, et silme eest võttis kirjuks. kusjuures minuarust nad võiksid taastada selle meeldiva traditsiooni seltsi mütsiga tütarlapsi tervitada...


nüüd dushi alla ja pittu. vähemalt muusika peaks sel aastal ruulima.


h