kuna sain õppejõult kahjuks positiivset vastukaja seoses tähtajapikendusega, olin sunnitud jälle asja kallale asuma (muidu oleks rahuga ja südametunnistuse piinadeta ketsid varna visanud). sellega seoses sukeldusin voodialusesse arhiivi. alustuseks leidsin muidugi isiklikku memorabiiliat, mis avalikustamise korral sügavamat tooni häbipuna palgele tooks (miks on inimesel vaja säilitada tõestusmaterjale sellest, kui jobu ta kunagi olnud on?).


siis leidsin kunagi üles tähendatud murphy seadused, millest niimõnigi sobis tänase situatsiooniga nagu rusikas silmaauku. näiteks projekti faasid: 1) exultation, 2) disenchantment, 3)confusion, 4) search for the guilty, 5)punishment of the innocent, 6) distinction for the uninvolved..


siis leidsin, et olin soomes piinliku põhjalikkusega konspekteerinud loengut euroopa liidu ja aafrika suhetest, millest ma ka tõsise tahtmise juures ennast kunagi huvitumas ei näe (never say never, muidugi). hakkasin juba lootust kaotama.


aga lõppkokkuvõttes ma muidugi ei vedanud ennast alt. tänan,õppejõud hanna ojanen, phd.


all things are possible, except skiing through a revolving door


h