nädalavahetusel aset leidnud vanaema sünnipäev üllatas mind täidetud munade täieliku puudumisega. laiendatud perekond oli siiski omas elemendis. ilmselt on selliseid sündmusi vaja, et me siiski ei unustaks, kes me oleme ja kust me tuleme. ja selle loomuliku ühtekuuluvustunde pärast pean oma perekonda ka väga tähtsaks. aga mina isiklikult eelistan siiski vaiksemat ja rahulikumat, ehk ka veidi mõistlikumat elu.


tänaõhtune põhjala kräu tegi ÜLi koha pealt muidugi südame soojaks, akadeemilise maailma mitte nii jäik nurgake. kuigi mingeid natrsissismiilminguid polnud plaanis, haarasin siiski kaasa paar tantsuplaati (kujunes ka nende esimeseks tuleprooviks stegelikus tantsusituatsioonis). plaadid elasid testi hästi üle. edaspidi ei tahaks siiski teha tavaks ise pidu peole kaasa võtta. pärast jalutasin üle toome, kohtamata peaaegu hingelistki ja kujutasin ette, kuidas kohe kihutab mööda auto, millesse mind möödaminnes haaratakse.


unemagajad, here i come!

h