seljataga on raske päev. pärast eile öösel poole kaheni kestnud metsikut riskimängu (kus ma nukralt surma sain), pidi ennast täna hommikul kell pool seitse üles ajama, et jõuda kella kaheksase tampere rongi peale. käisin seal nimelt lühifilmide festivalil, koos korea pliksidega. peale selle veel muumioru muuseumis ja mingis teises muuseumis ka (vapriikki). ja selle vinge kahekordse rongiga sain sõita, millest ma raudteejaamas igatsevaid pilke heites iga päev mööda jalutan. tagasitulles isegi teisel korrusel.


aga festival ise oli hea. vaatasime kokku kaks kahetunnist sessiooni, seega 13 filmi. esimene pool polnud päris nii hea, kui teine, peale selle olin ma pärast päev otsa ringi tuiamist just istuma saanud ja selline kontrast tekitas vastupandamatu uneka. aga teine pool oli viimase peal. minuga on üldiselt see häda, et kui ma kuskil mingit kultuuri sisse ahmima kukun, siis unustan ma igasugustele nimedele tähelepanu pöörata (ma ei tea ilmselt poolte oma lemmiklaulude nimesid, kuigi sõnu tean peast). aga seal oli kaks fotodest kokku pandud filmi. kanadalaste "el ring" täielikult ja ameeriklaste "terminal bar", üsna dokumentaalne teos, vähemalt 2/3 ulatuses. ja siis oli kaks animafilmi, kellegi inglise naisterahva punamütsikese mugandus, kus punamütsike hundi nahka pani ja mingi vene asi, mõnusalt nõukogude ja vodkairooniline. ja siis üks täitsa hea iiri asi.


aga kenneth branagh' "listening" oli see, mis mu südame murdis. sest tegelikult otsin ma alati filmide seest (ka lühikeste) lihtsat ja selget storyt (grafomaani häda). ja see oli seal 100% olemas. peale selle veel täitsa hingemattev visuaalne külg (selged vastanduvad värvid, inglise loodus ja midagi idamaist) ja beethoveni muusika.


tagasisõidurongis rääkisime täiuseotsingutest ja võimest täiusega koos olla. mis tuletabki mulle meelde. kadri, kui sa peaksid juhtumisi seda lugema, siis talleta kusagile bambuselehele, et uisutada peab ka oskama. et siis kui taldriku juurde pääsed, siis see punkt sinna lisada (juhul kui see taldrik sul ikka veel alles on).


Beethoven --Sonaat nr.5, C moll


h