nii. umbes poolteist tundi tagasi kukkus kell sellele kriitilisele hetkele minu elus, millest alates saan oma vanusenumbrit jällegi ühe võrra suuremana kirjutada. kui ma just inimesi petta ei taha, olen selleks lausa kohustatud. samas ei tunne endas toimunud olevat mingit metamorfoosi. ...still jenny from the block. seetõttu jätan siinkohal andmata ka uusaastalubadused.


tartust olen ka lõpuks tagasi. ülehomme jätkub teekond veel kaugemale põhja (tunnengi juba teatavat igatsust uue ja sisseharjunu järele). bussisõit tallinna suunas oli jälle, ma pean ütlema, nõrk. rahvast oli ilmselgelt liiga palju ja telekast tuli 'the mummy II: scorpion king'. pealegi oli sellel telekal, mis mulle näkku lõõskas, ka mingi viga küljes, nii et rõhk oligi pigem silmipimestaval valgusel kui, ütleme, filmi audiovisuaalsel küljel. ja aru ma ei saa, mis värk kõigi nende reisisaatjate diktsiooniga on. võib muidugi olla, et kairi oli lihtsalt harukordselt häbelik tütarlaps, aga siiski suutis ta kogu oma pika monoloogi (mis ilmselt sisaldas vihjeid võimalusele menüü alusel kohvi ja tshipsi osta jne.) niimoodi mikrofoni surada, et ikka mitte ühestki sõnast aru ei saanud. sidesõnadest ka mitte.


aga ma sain sünnipäevakingiks uku-ralf tobi 2000 aasta päeviku ja lugesin terve tee seda (iseenesest moraviuse sõnaahtam kaksikvend) ja nii see aeg lendas seal.


h