järjekordne kultuurikogemus omasuguste pikas reas. täna õhtul (samal ajal kui oleks pidanud tegema erinevaid koolitöid) jõin umbes miljon tassi teed venelastega. üks nendest väitis ennast küll olevat vähemusrahvuse esindaja -- juut (kui kuulis, et mu bakitöö potensiaalne teema sisaldab endas vähemuste poliitilise osaluse uurimist, rääkis mulle pikalt, kuidas juudid ennast venemaal kuuldavaks teevad. mis oli omaette huvitav. aga vaevalt töötaks teiste vähemuste peal, sest juudid on teadagi ühiskondlikult tunduvalt aktiivsemad kui enamik teisi rahvusi ja peale selle on neil röögatult palju rohkem raha). nii kui tass hakkas natuke tühjemaks saama, haarati see mul käest ja täideti jälle siukse kange musta kraamiga. lõpuks sain kergelt värisevate käte ja vilava pilguga tulema.


aga üldiselt on nii, et kui kusagil mingi kogunemine toimub, siis varem või hiljem kerkivad võrdleva kultuuri küsimused. peamiselt keel ja sotsiaalne tunnetus. ungari-mirjam (kui ta minu sünnipäeva ajal tegi minu ja larsi vastavasisulisse vestlusse natuke seosetu vahelesööstu) mainis lausa protsente -- tema hinnangul käib 80% rahvusvaheliste üliõpilaste omavahelisest vestlusest keele üle. ja ilmselt oli ta tõele päris lähedal.


peale selle saan iga natukese aja tagant pidada loenguid oma korea korterikaaslastele (praegu küll ainult young eunile, sest shin ae on jätkuvalt hispaanias, viimaste andmete järgi granadas). kuna sai mitmeid asju eesti kohta õrnalt seletatud venelastele/juutidele (näiteks seda, kuidas juhtus nii, et eesti osutus esimeseks judenfrei riigiks euroopas ja miks meil ei ole parlamendis ühtegi vene parteid), siis katsin sama teema ka koju tulles young euniga (ise ta küsis). ja siis veel natuke keeleteemat. sest korealasi hämmastab eestlaste keskmine hea inglise keele oskus. või siis pigem see, kuidas korealaste keskmine inglise keel nii kõvasti sakib, hoolimata pingutusest, mille enamik korealasi sellesse investeerib.


Caetano Veloso "Samba de Verao"


h