nii tore on hommikul ennast voodist välja ajada, ronida läbi metsa, seista rongis vahekoridoris püsti jne. ja siis leida õppehoone ukse pealt krüptiline kiri, mille sisu, kokkuvõtvalt, on see, et loeng jääb ära. ja kell on selleks ajaks vaevalt kümme, nii et ühtegi olulist asjatoimetust ei saa ka teha. sest unicardi offiss on veel kinni ja unicafes pakutakse ainult hommikusöögikrõbinaid. võiks ju proovida üüri maksta, aga selles ei saa ka kindel olla, kas hoasi kontor on avatud ja ilm on liiga külm ja see on liiga kaugel, et lihtsalt aja parajaks tegemise mõttes proovima minna.


ja siis ei jäägi muud üle kui lihtsalt tuiata tund aega akateemises kirjakauppas kuni süüa saab. ja on väga hea, et rahakotis pole peaaegu üldse sularaha, sest muidu võiks see õppejõu hommikune ninanips vaestele tudengitele kalliks maksma minna.


lõpuks sai muidugi süüa ka ja üüri sai seekord ka ilma mingi paanikata ära makstud (kuigi sularahaautomaadid tegid oma tavalist trikki ja haihtusid olulisel hetkel kõik maamuna pealt ja ma pidin tükk aega ringi uitama, et leida üht, mis oleks valmis mulle vajamineva summa välja sülgama). siis tulin koju ja lugesin eelmise nädala ekspressi ja värsket annet, mille mirjam eile eestist kaasa haaras.


h