täna tahaksin ma rääkida kunstlilledest. muidu ütleks enda kohta, et olen siuke suhteliselt rahulik inimene, ei lase asjadel endale naha vahele pugeda ja ei ärritu kergesti ja talun igasugusi nõmedusi täiesti keskmisel tasemel. aga ma lihtsalt ei suuda mõista seda vajadust igale poole kunstlilli (no tõesti, sic!) toppida. võib-olla mingi geneetiline iseärasus, lööb välja kaksikute puhul vms.


minu korteris on kunstlilled (ikka siuksed korralikud mürkrohelised ja erepunased jne.) esikus ja köögis. mida on küll üsna raske mõista, aga kui siukseid asju üldse kuskile panna, eksole... peale selle on kunstlilled ka vannitoas (keritud ümber selle toru, mis dushikardinat üleval hoiab) ja veetsees (ka ümber mingi toru ja siis on meil seina sees veel mingi siuke väike auk, kuhu on topitud üks vinge plastmassist roos). või on probleem minus ja kunstlilled on tegelikult ühed ilusad esteetilised ja maitsekad ruumikujunduselemendid?


filmi pole vist keegi näinud või siis ei taha lihtsalt selle kohta midagi öelda (liiga isiklik teema võib-olla). ometi ma ju näen, et te siin ikka käite...


ja nüüd eysi merepittu. sest uurimustööst, mis peab homseks valmis olema on peaaegu pool juba valmis ju...


Phil Collins "In the Air Tonight"


h