endal on tunne, et pole paari viimase päeva jooksul nagu suurt midagi teinud. või siis vähemalt mitte midagi märkimisväärset. aga ilmselt peab siiski vahepeal inimestele teada andma, et olen elus ja puha.


kolmapäeval oli merepidu eysis. rahvast oli kuidagi hõredalt, muidu polnud isegi viga. tellimuse peale tehti ülesvuntsitud majas täistuuri. sai jälle kursakaaslastega suhelda ja klatshida, et kes on koos ja kes ei ole ja miks on ja miks ei ole. äärmiselt tänuväärne õhtupoolik. jõudsin arusaamisele, et uurimustööga pole kiire ja koju kell kolm. järgmine päev ärkasin kell kaksteist (seda ka suure surmaga) ja mingi ime läbi jõudsin uurimusega kella viieks valmis. kuigi sellist kangelastegu polnud isegi plaanis.


õhtul selgus põhjus, miks me kõik organiseerunud oleme kui kaubamaja ees keegi rebane väga galantselt oma mütsi kergitas (mul oli aastapäeva puhul müts peas). siis läksime elina juurde, kus sai pannkooki ja sotsiaalset rõõmu. koju sain kell kaks.


eile tulin jälle tallinnasse. viimase paari päevaga on asjad radikaalselt muutunud. teisipäeval lahkudes oli sandra igatahes hirmuäratavalt priit võigemastist sisse võetud. nüüd ei ole peale keanu reevesi kedagi teist olemaski. praeguseks on ta matrixit juba neli korda näinud ja homme sunnitakse mind ilmselt kogu tema kodulehekülje konseptsiooni muutma. ja kuna pidevalt on vaja matrixit vaadata, siis on minul ligipääs arvutile ainult öösel. eile sain magama veidi enne nelja.


Wonderwall "Just More"


h