iga kord kui rattaga maja ette sõidan märgin ära ja tahan rääkida nendest saabastest. või kingadest, kuidas kunagi. aga selle ajaga, kui ma olen ratta keldrisse viinud ja tuppa jõudnud, on see hea plaan meelest pühitud.


igatahes, raudse järjekindlusega on üle elektritraadi visatud omavahel nöörepidi kokku seotud saapapaar. või kingapaar, kuidas kunagi. aegajalt võetakse ära (kes võtab?) ja siis ilmub sinna kohe uus. õõtsub rõõmsalt tuules autotee kohal. hetkel on seal veel talvehooaja jäänuk -- mustad tepitud nailonist saapad.


vot selline meeldiv traditsioon meil siin mustakal.


h