eks me kõik, kes me prokrastinatsioonis teatava meistritaseme oleme saavutanud, teame, kui palju on kasu akadeemilise piitsa olemasolust. nii emotsionaalsel ("ohh, keegi ikka veel hoolib sellest, et ma kooli ära lõpetaks ja elu hammasrataste vahele ei jääks, liigselt mõnuaineid tarbima ei hakkaks ja tänavale ei satuks...") kui praktilisel (on ju vaja, et keegi ikka aegajalt sulle "hakka asjalikuks!" röögataks, et mingid kellad ajus tööle hakkaksid) tasandil.


mis ma tahtsingi öelda? ahjaa. tahtsin lihtsalt teatavaks teha, et täna rohkem sissekandeid ei tule. minu akadeemiline piits ei luba. ütles, et lõhub mu blogi ära, kui täna rohkem kui kolm sissekannet tuleb.


"minu akadeemiline piits on mulle hetkel käega löönud, proovib seda taktikat, et ise tead kui ei lõpeta. lollakas," kirjutas mulle praegu kadri.


h