lume sulamisega on muu prahi hulgas päevavalgele kerkinud ka erinevad kriisid. mis üldse oleks üks kevad ilma kriisideta. minu enda oma on küll sel aastal teatava hilinemisega kohale jõudnud (tavaliselt kusagil sünnipäeva ajal), aga tegelikult ei lasknud ma ennast kunagi petta võimalusest, et sel aastal ilma saab. ei oskagi nagu öelda, et millest see tuleb, võib-olla rahulolematusest iseendaga. et kõik ümbritsev saab jälle uue võimaluse, aga mul ikka kõik kõigutamatult sama (ainult, et mida kauem on sama, seda hullem, eksole).


mõnel inimesel on kogu aeg kriis (kohati tundub, et ise olen ka selline inimene, aga tegelikult vist siiski mitte). ainult, et kui kriis on normaalne eluseisund, siis pole ta vist enam päris kriis?


tundub, et ka liisal on kevadkriis. kaskpeidil oli volbri ajal ka kriis, aga temal, nagu ma olen asjast aru saanud, tulenes see tarbitud halvaksläinud hernesupist. ilmselt olukord paranes pärast selle läbiseedimist. ülejäänud me peame vist endale veel mõnevõrra haiget tegema enne kui oleme suutelised midagi konstruktiivset enda päästmiseks ette võtma. või võib-olla aitab tervislik toitumine ja hea uni.


Marju Kuut - "Raagus Sõnad"


h