võtsin ennast lõpuks nii palju kokku, et vedasin ennast õhtul pubisse nimega wave, kus igal teisipäeval on välja hõigatud rahvusvaheliste üliõpilaste kohtumispaik. marja-liisa on mind aegade algusest sinna kutsunud, aga siiamaani pole erinevatel, peamiselt laiskusest tulenevatel põhjustel sinna jõudnud. sest see asub kesklinnas, kuhu on kodust vähemalt poole tunni tee. kuna ma pole aga nädal aega praktiliselt kellegi teise, kui korterikaaslaste ja mirjamiga suhelnud, leidsin, et seekord pole pääsu. tuleb ennast päästa mandumise äärelt.


olin seal ainult poolteist tundi, aga üldiselt on hea meel, et läksin. alati on hea, kui sa tunned kedagi, kes tunneb kõiki (eriti kui sa ise mitte kedagi ei tunne). tavaliselt on selleks marja-liisa, aga kuna ta tuhiseb hetkel kusagil slovakkia nõlvadel, siis täna osutus selleks mirjami korterikaaslane klara. kuna protsentuaalselt enamik inimesi on itaallased, siis oli ka suhteliselt tõenäoline, et ma nendega suhtlema satun. aga nad on toredad, suhtlevad vabalt. neile vahelduseks hispaania poiss albert ja tema eestlasest korterikaaslane sten. või sven. igatahes mingi libe sell, õpib tartus neljandal kursusel juurat. ja friikidega ei puutunudki eriti kokku.


üks nendest on eestlane, nagu täna selgus siis nimi on tal jaak (ja siiamaani on jaagud ennast ainult heast küljest näidanud... ah, noh, ilmselt erand kinnitab reeglit...), õpib keemiat. tal on selline meeletu põõsas põskhabe. esitas kohe esimesel päeval nendel niigi pikkadel ja tüütutel tutvustusloengutel igala jumala teema kohta pikki ja lohisevaid küsimusi, mis tegelikult küsimust ei sisaldanudki. ja igasugustel koosviibimistel on tal komme sulle väga lähedale selja taha tulla ja vestlusi pealt kuulata. ja kui ta kuuleb, et tegemist on kaaseestlasega, haagib ta ennast sulle sappa ja ei lähe enam ära. täna pääsesin ainult küsimusega, et kas ma lähen pühapäeval või esmaspäeval valima.


teine tüüp on hispaanlane nimega marcus. või markus. õppis eelmisel aastal tartus balti uuringute programmis ja muidu õpib hys soome keelt ja sellepärast räägib eesti keelt ka. tutvudes tuleb paari esimese lause juures välja, et tal on ema surnud, ka on tal mingi fiksatsioon "pededega" (võib uskumatult pikalt rääkida, kuidas need talle mingis tartu joomakohas külge lööma hakkasid ja muidu ka). on täpselt siuke kuju, kes tuleb sulle neljapäeva õhtul vastu ja teatab uhkusega, kuidas ta on sel nädalal juba neljal peol käinud. täna sai mind kätte, siis kui ma lahkuma hakkasin. tutvustas mind mingile oma pidevalt itsitavale hispaania sõbrale. lubasid tingimata homme meiekale sauna tulla (meil on kolmapäevaõhtuti mixed sauna).


kell pool üks oli kogu meie maja rahvas viimase nr 43 bussi peal. luke agiteeris kõiki laupäeval kell 2 raudteejaama juures iraagi sõja vastu protestima. olla umbes 6000 inimest oodata. natuke eksootiline on olla ühiskonnas, mis päriselt ka asjade vastu protestib. kui ma ei vihkaks igasuguseid massikogunemisi (üldiselt pooldan, et inimeste ja õhu vahekord kalduks õhu kasuks), siis võiks selle asja ju üle vaadata...


h