eesti suusatajate jõudmine maailmatasemele on suusatamise vaatamise minu jaoks täiesti ära rikkunud. enam ei saa vabalt valida, et kelle poolt olla, võitjate pärast ei saa rahulikult rõõmu tunda jne.


vaatasin täna seda 30 km sõitu ja kui veerpalu seal pikalt eest ära läks, siis hakkas süda millegipärast nii kõvasti taguma, et silmamunadel oli oht pea seest välja kukkuda. mõtlesin, et see on ikka tobe küll, et ma ennast millestki sellisest nii liigutada lasen. siis mõtlesin, et ehk see, kui ma nüüd südameataki saan, aitab kuidagi veerpalut. noh, et keegi on ikkagi tema pärast surnud. lõpuks ei pannud siiski pingele vastu ja vahetasin kanalit (võttis natuke klõpsutamist enne kui leidsin kanali, mis ei näidanud suusatamist. vaatasin subtv pealt conan o'brieni kordust). veerpalu jäi kõigest hoolimata kõige haledamal kombel medalist ilma. norrakad tegid kambaka...


ilmselt oleks suusatamisest mittehuvitumine palju tervislikum. võiks keskenduda mingile spordialale, kus eestlased ainult mingid marginaalid on. ei tohiks olla väga raske sellist leida.


h