täna sai jälle palju raha üüriks makstud. üritasin seda juba eile teha, aga jõudsin sinna ukse taha kell 16.06 ja see oli täpselt kell neli kinni pandud. üldiselt on offissitel, eriti ülikooli omadel, suhteliselt kummalised, kohati mitte mingit loogikat järgivad lahtiolekuajad. international office näiteks esmaspäevast neljapäevani 10-14, see koht, kuhu saab raha maksta (suuremate paljundustööde ja spordivõimaluste kasutamise eest näiteks) teisipäeval ja kolmapäeval 12-14, atk osakond kella 15.45ni, arvutiklass 19.15ni jne. tartu soome konsulaat võttis ka pabereid vastu tööpäevadel 9-12. kuna soomlased ei ole just spontaanse käitumise etalonid, võib arvata, et selle kõige taga on mingi kristallselge ja tervanurkadega loogika. esimese mõne hetkega ei suuda minu tavainimese mõistus seda siiski haarata.


siis hakkasin sealt (see oli pohjoinen rautatiekatu, seesama, mille ääres tennispalatsi on) põhja esplanaadile jalutama. keset seda teekonda laiutab seesama uue (ja augu sügavuse järgi otsustades suuresti maaaluse) linna, kamppi ehitus, mida juba siin ükskord mainisin. seega võtsin sisse enam-vähem oletatava suuna ja hakkasin mööda igasuguseid väikseid tänavaid minema. peab tunnistama, et mulle meeldib enamus helsinki kesklinnast (kuigi kohati on nad läinud ikka seda "teeme uue ja moodsama/koledama" teed). suured, lihtsad, rahulikud majad. ainult, et ma tahaks, et oleks juba kevad. peale selle, et paha on kõndida ja ringi vaadata, kui igast august lund ja muud möga sisse sajab, muudab selline külm ja kõle ilm ka linna tunduvalt külmemaks ja kõledamaks.


teine asi selle ringi vaatamisega, asi, mis iga kord murrab mu südame (eriti praegusel aastaajal, mida on hoopis meeldivam aknast vaadata, kui ise läbi elada), on need mõnusad, pehme sisustusega rauged kohvikud ja söögikohad. kaisaniemenkatu nurgal on eatz (iga päev jalutan kooli minnes mööda) ja siis üks on kohe stockmanni vastas, akateemise kirjakauppa kõrval, nimi ei tule praegu meelde ja neid on muidugi veel. tahaks kohe sisse minna ja kakao tellida ja seal tükk aega istuda ja inimestega juttu rääkida. aga isegi kui ma suudaksin südame kõvaks teha ja sinna sisse minna ja kõige odavama, ent siiski mulle üle jõu käiva asja tellida, ei leia ma kindlasti inimest, kes oleks nõus minuga koos sellist ohvrit tegema...


aga üldiselt on nii, et kui võimalikult kaua millestki ära öelda, tuleb see lõpuks palju soodsama diiliga ise kohale. mirjam läks praegu poodi jäätist ostma (üritas mind enne kampa keelitada, aga ma ei viitsind) ja kuna seda on tema enda jaoks liiga palju, toob ta selle siia ja ma PEAN ka jäätist sööma. einoh...


Josh Zandman "Beautiful"


h