tegin eile oma traditsiooniks saanud iganädalase külaskäigu to an international gateway. sedapuhku siis selleks, et korjata läänesadamast üles oma tädipoeg taavi, kes täna inglismaale kooli lõpueksameid tegema edasi lendas. laevast väljunud kontingent erines märkimisväärselt tavalisest -- purjus soomlastele pakkusid kõva konkurentsi purjus lätlased (ilmselt on neid juba päris mitu päeva riiki valgunud). meil nimelt algas täna jäähoki mm. igal keskmisel soomlasel on pidu ja kõigi jõmmide rahvus linna peal on määratletav nende kostüümi ja põsele maalitud lipu värvide järgi. ilmselt, et imbuda täielikult kohalikku ellu, oleks pidanud ka vähemalt ühe mängu pileti endale hankima (need olid umbes poolteist kuud tagasi juba täiesti väljamüüdud), aga... seekord siiski mitte.


õhtul tegin osavat kosjasobitamist ja viisin kokku kaks inglise pungifänni (taavi ja luke), kes siis põlevate silmadega ja poolarusaadamatu manchesteri aktsendiga kukkusid bände ja konsterte loendama.


ja kui olin taavi lennujaama bussile pannud kohtusin liisa ja mare-maiga ja sain meeldiva võimaluse vaadata, kuidas nad oma rahvariideid triigivad. liisa pani enda omad selga, seltsi mütsi surus pähe ja läksime h&m'i. viimasel ajal on populaarne ost volbriseelik. kui selline. liisagi haaras sealt ühe, aga ei hakanud selga proovima. selleks oleksime pidanud talt umbes viis meetrit vööd ümbert (ja pärast jälle ümber tagasi) kerima.


kohe peaks saama suuremas koguses korea toitu (courtesy of eile londoni kaudu saabunud shin ae ema) ja õhtul on nicolas' bye-bye party. kui inimesed koju tagasi minema hakkavad, siis on see igatahes, ma ütlen, juba ohu märk.


h