on olnud suhteliselt produktiivne oleskelu. kui mitte arvestada, et ma pole pakkinud mitte üks krööm ja laevapilet on ka ostmata ja üldse ei taha selle konkreetse sinnamineku akti peale eriti mõelda. õues on nii faking külm, et kõik autodega inimesed on leebunud ja veavad mind ühest kohast teise. see on asja hea külg. halb külg on see, et kui seda nalja veel natuke jätkub, siis pean ilmselt kas soome uisutama või kiirelt kuskilt kelgukoerad hankima. sest keegi ei viitsi enam seda jääd lõhkuda ja sadamad tahetakse üldse kinni panna.


nii tore on ikka lihtsalt istuda ja inimestega juttu rääkida. nüüd, kui ma olen seda umbes kaks päeva teinud, on mul tunne, et ma polnud endale miljon aega selleks tegelikult võimalust andnud. eile õhtul käisin marioni sünnipäeval. kus oli koos see vana gäng. mis muidugi reproduktsiooni tagajärjel kogu aeg täieneb. kaspar on kohe juba kolmene. ja liisu ja mihkli tähtaeg on 16. jaanuar (tegelikult, kui ma selle üle järele mõtlen, siis ikkagi täitsa uskumatu lugu). marion ise on ainult kuidagi otsa jäänud.


ja täna oli mul lausa kohvitamise maraton. kui kõigepealt sain marisega kokku ja teda polnud ma näinud ikka väga kaua. tuli mulle autoga koju järele, viis ema ka shoti klubisse ära. istusime kaubamaja taga citypubis ja arutasime maailma asju. kuidagi kummaline, et olemegi nüüd juba nii vanad. et peame kooli lõpetama ja päris elu elama hakkama. maris ütles ka seda, mida ma juba natuke aega tagasi mõtlesin. et tahaks tagasi. kusagile... kümnendasse klassi.


ja siis viis ta mu ära moskvasse, kus ma kohvitasin (tegelikult küll kakao ja jäätisekokteil) hellega mingi kaks tundi. ja see oli ka nii mõnus. sest moskva ise oli mõnus ja joogid olid head ja kui lõpuks kõht ka kuidagi tühjaks läks, siis sõin ühte ahjupirukat, kus oli suitsukalkun ja mandlid ja maasikas ja moos. ja see oli nii hea. aga kõige parem oli ikkagi rääkida. kuulda, kuidas muu maailm elab ja mõtleb. lõpuks toodi jälle autoga koju.


sain lõpuks ometi miskit ka kirjutatud. missiis, et lühike. kui üks hetk viitsin, panen üles ka.


homme shoppama. ülehomme kindlustus ja pilet. kunagi peab pakkima ja kuduma ja ennast vaimselt ette valmistama. või võib-olla on parem kui viimatinimetatut ei jõuakski. kolmapäeval minek.


Bruce Springsteen "Secret Garden"


h