mulle meeldib see hindamisevärk siin. et on üritatud rõhku tuupimiselt ära viia. selline uus ja huvitav moodus aine eest punktid kirja saada on loengupäevik. arutelu vabas vormis mingi hulga külastatud loengute kohta. tavaliselt üsna väha, kokku 5-6 lehekülge. aga kui ikka loengus on nii palju inimesi, et seminarist miskit välja ei tule (mis on ka tartu ülikooli, kindlasti vähemalt politoloogia osakonna ainete probleem), siis hea alternatiiv. kuna kõikides ainetes on võimalik kord kuus ka raamatueksameid teha (ka nendes, mida sel semestril üldse ei anta), siis muutuks ka loengutes rangelt raamatute viisi kirjandust läbi töötama sundimine nagunii mõttetuks. ja sellest, kuidas üliõpilasele asja mugavaks tegemine on olulisem kui süsteem (ei mingeid registreerimisi, õpingulehel haigutavaid läbikukutud aineid, mitteilmumise effe või loetud arv kordi kui mingit ainet võtta saab) võiksin ma rääkida lõikude viisi.


tänane loengussejõudmine oli kõikuv. esiteks ei saannud hommikul piisavalt ara üles, nii et esimesse ei jõudnud. millest pole ilmselt hullu, sest tegemist oli esimese loenguga kus ilmselt peamiselt arutatati administratiivseid küsimusi. siis käisin kuuekümnendates, kus õppejõud meile elavalt laua peal seistes demonstreeris, kuidas talle lasteaias air raid drillse tehti. siis tormasin sööma, sest arvasin, et mul hakkab kell 2 uus loeng. kui seesamune loeng peale hakkas, selgus muidugi kurb tõsiasi, et olen küll õiges kohas, aga valel ajal. leidis parajasti aset esimene loeng nimega "tiede, tieto ja sukupuoli". publik koosnes meeletust hulgast naistest ja ühest meesterahvast. igasugused soouuringud on mulle aga eluaeg tüütud tundunud, nii et istusin seal natuke ja mõtlesin elu üle järele ja siis, umbes 20 minutit hiljem lahkusin konspiratiivselt, mööblit endaga kaasa haarates. õige loeng hakkas sealsamas kaks tundi hiljem.


nüüd mõtlengi, millised olulised asjad järgmiseks käsile võtta. ilmselt peaks pesumasina mingiks ajaks kinni panema. väga tüütu.


Elis Regina & Antonio Carlos Jobim "Aguas de Marco"


h