mis edasi sai?


põhimõtteliselt kaks tundi lõputa õudust (ise olin veendunud, et see oli hoopis pikem aeg, aga vaatasin telekavast järgi, ja oligi kaks tundi). kusagile polnud põgeneda ka. lõpuks muutus see valu mu küljes juba selliseks tuimaks, siis sain peaaegu välja lülituda ja ludlumit lugeda sealsamas kõrval. kaarin nimelt sundis mind vaatama miss maailma ülekande kordust, algusest lõpuni.


asi ise ei olnud oluliselt õudsam kui ta tavaliselt on. selles mõttes, et on muidugi kõik väga ilusad ja mul pole mingit kahtlust, et teatud protsent nende hulgast võib isegi tark olla. selles mõttes, et seal oli üks aafrika pliks, kes väitis end oskavat viit keelt jne. ja peaaegu kõik õppisid ülikoolis seda või teist (kohati küll täiesti seosetuid asju -- sotsioloogiat, tahtes saada filmirezhissööriks või psühholoogiat, tahtes saada inimõiguste juristiks). ja ilmselt on neile ka selgeks tehtud, et on ohtlik kalduda kõrvale juba aastaid sissetammutud rajast ning unistada millestki muust, kui maailmarahust ja sotsiaalse ebavõrdsuse leevendamisest. muidugi variant, et on võimalik kõigi nende erinevat tüüpi ilusate naisterahvaste seast objektiivselt see kõige ilusam, või isegi kolm ilusaimat või kümme, välja valida, on minu arvates absurd.


see, mis muutis asja nii kohutavalt jubedaks, meeletuks mööda selgroogu ja ajukoore all edasi-tagasi jooksvaks painavaks valuks (pateetiline, kas pole?) oligi põhjus, miks seda asja üldse vaatama pidi. sest kanal2s kommenteeris asja meie oma kursavend. kõigi objektiivsete ja subjektiivsete kriteeriumite järgi üks targemaid inimesi, keda ma tean. aga see kommentaar... just siis kui sa arvad, et oled kuulnud kõige õudsamat seksistlikku, shovinistlikku või lihtsalt lamedat pirni, tuleb järgmine ja veel hullem (ja kui sa siis arvad, et enam hullemaks minna ei saa, siis hetke pärast selgub, et saab küll). politoloogiaalased vahelesööstud (et näedsa, curacao on kariibimere saar ja sealsed põhilised ekspordiallikad on need ja need) olid muidugi dead on, aga see ei päästnud asja mitte kuidagi. kallis kursavend, miks sa niimoodi tegid?


õhtul, mingi kella kaheksa ajal kammisime läbi praktiliselt terve tartu, et leida avatud toidupoodi, lõpuks leidsime annelinna konsumi (kaups oli päev otsa kinni). ja tagasi jõudes vaatasime "some like it hoti". pärast keeldus kaarin magama minemast enne kui mina lähen (lollus, arvestades, et magamine on minu jaoks viimasel ajal suhteline termin, nagu ka päev ja öö) ja järgmisel päeval kell üks voodist välja kukkudes oli minu peale kuri, et mina olla teda kella neljani üleval hoidnud ja üldse ära kurnanud.


siis tegin ära valdava enamuse oma nimekirjas olnud toimetustest, sõin panges oma viimase söömaaja ja tulin tallinnasse tagasi. tartu bussijaamas külastas mind the spirit of christmas past (peen viide charles dickensile), kes ostis juhuslikult kõrvalluugi juures piletit ja viis mind sellega nii rööpast välja, et vaatasin kella valesti ja olin sunnitud üle tunni aja zeppelini kohvikus aega parajaks tegema. aga noh, all's well that ends.


(kaarin palus kaasaelajatele edasi öelda, et viin on leitud. poest. "kompressi" jaoks loomulikult)


Lee Nash "Need to Be Next to You"


h