elan siin lootuse ääre peal. eile sain oma juhtmed kätte ja täitsin korterikaaslase imepisikest läpptoppi kasutades ka vastava vinge ankeedi ära, jäädes seejärel põnevusega ootama informatsioonivoogude saabumist oma väiksesse armsasse arvutisse. pikk jutt lühikeseks -- need jäid tulemata. pole siiani ennast näole andnud. lihtsalt selleks, et tuua oma ellu natuke vaheldust, olen seekord teises, palju kordi suuremas arvutiklassis... miiiiiks nad mulle iiiinternetti anda ei taha?


eile potsatas postkasti ka maailma kõige vängem ähvarduskiri, teele pandud helsingi ülikooli poolt. muu tekst oli enam-vähem siukses normaalses shriftis, aga keset a4 oli suurelt (no ikka üks neli korda suuremalt kui ülejäänu) ja rasvaselt kirjas: you will loose your accommodation!. nad olid nimelt pähe võtnud, et mul on üür maksmata. täna tormasin siis, valmis viimse veretilgani enda eest võitlema, international office'isse, aga ei jõudnud veel suudki lahti teha enne kui selgus, et probleem on juba lahendatud. ilmselt tulevad paari päeva pärast ikkagi kapid ukse taha ja teatavad, et minek. nad võiksid siiski üritada inimesi mitte niimoodi shokeerida.


rongi peale astudes oli ka kurioosne intsident, kui hakkas tööle kaasmaalaseradar. nii kui paksult täis vagunisse sisse astusime, tekkis tunne, et kusagil siin räägitakse eesti keelt. mingeid sõnu nagu otseselt ei eristanud ja seda ka ei saanud aru, kustpoolt jutt tuleb, aga miski anomaalia nagu rütmis või kõlas või ma ei tea. neli peatust hiljem olimegi pingsa kuulamise tagajärjel välja selgitanud, et vagunis on eestlased. mingid kolm absoluutset jõmmi. mirjam arvas, et ehitustöölised. mina arvan, et narkovedajad. täitsa võimalik, et mõlemad.


pühapäeval sai pavel 25 aastat vanaks (selgus ka, et on 2.04 pikk, et siis panin peaaegu täppi) ja selle puhul tegid itaallased esimesel korrusel pitsat. tegid ikka nii, et kõigil tuli pitsat silmadest ja kõrvadest välja, pärast nägime pitsat unes. kogu kirju kooslus oli kohal. nicolas püstitas keset lauda oma vesipiibuagregaadi, mis ilmselt on küll ka elamiselepingu vastane, aga tegelikult pooltki mitte nii ahistav kui muidusuitsetamine. muidu plaanivad kõik lähemas või kaugemas tulevikus tallinnasse minna/tulla (arenev identiteedikriis?), et sealt osta mucho mucho õlut ja suitsu ja uhkemates unistustes isegi süüa. ei noh, minugipoolest. ainult, et adam, kes oli mingi eelmisel päeval just käinud tallinnas ja õhtul hollywoodis diskotanud, hakkas jälle rääkima seda "teil on maailma kõige ilusamad tüdrukud" juttu ja muudkui rääkis ja rääkis seda. kasutades konseptsioone nagu: "eestit ootab ees suur tulevik, sest teil on nii palju ilusaid naisi ja te võite hakata neid eksportima." ja see oli muidugi juba ammu teada, et adam on jobu, aga no ikkagi?


igatahes, ootan siin nüüd ikkagi kannatamatusega oma isiklikku sissesõiduteed internetti, et saaks siin hakata mingit pärisjuttu ka rääkima, mitte ainult seda "meil siin on niimoodi..." värki.


h