nii. lõpuks ometi olen endale välja võidelnud computer privileges. seega olen jälle maailmaga ühenduses. klaviatuur on muidugi euroopalik, seega tuleb teil mulle andestada mõningad võimalikud õ ja ü äpardused. igatahes sain täna kätte oma arvutipasswordid ja asjad ja istun nüüd siin oma teaduskonna arvutiklassis (siuke tilluke, võib-olla 50 masinaga pleiss) arvuti taga mille ekraan on kõikide võimalikkude lehekülgede jaoks liiga suur. aga kui nüüd tiigi tänavale tagasi mõelda (tõesti, oi aegu ammuseid) tuleb ikka pisar silmanurka küll. arvatavasti ei pea neid nuppe siin siiski kaua väänama, sest täna õhtul saabub minu isiklik arvuti ja kõigi andmete kohaselt on minu ühikas tasuta internetiühendus.


ei teagi kohe, kust oma elust rääkimisega alustada. sest, nagu arvata võibki, on üsna palju juhtunud. teise riiki kolimisel võib ju see kõrvalmõju olla. alustan siis sellest, kus ma elan. ühikas asub põhja-haagas, kesklinnast 7 km kaugusel. mis on tegelikult üsna karu pees. bussiga, mille peatus on 2 minuti kaugusel maja uksest, läheb linna kooli umbes poole tunniga. siin maal arendab tempot küll, aga linnas on üks ummik teise otsas ja siis läheb tunduvalt aeglasemalt. sellepärast ongi teretulnud alternatiiv rong, lähijuna, kuhu on küll kümme mintsa läbi metsa kõmpimist, aga mis seeeest sõidab linna ainult 10 minutiga. ja kui ma ütlen mets, siis ma mõtlengi siukest põlislaant, korralikku padrikut, mille vahelt lähevad valgustatud jalgrajad. ilma liialdusteta.


ühikas ise koosneb kolmetoalistest korteritest. mina elan teisel korrusel koos kahe korea tüdrukuga. hetkel küll ainult ühega, sest teine on tshehhis, aga ilmselt saab pärast 27. jaanuari korteris pidevalt koreakeelset vadistamist kuulda olema. teine politoloogist eesti tüdruk, mirjam elab korrus kõrgemal, korterikaaslasteks hispaanlane ja tshehh. ühikas ise on olemasolevatest kõige odavam, ilmselt oma kauguse tõttu. aga vastasmajas on bassein ja saun (kohustuslik värk, loomulikult on kõigi ühikate juures tasuta saun) ja pesumasinad, mida saab ka täitsa ilma rahata kasutada. young euniga (nii on olemasoleva korea pliksi nimi) saame siiamaani oma tagasihoidlikul moel päris hästi läbi. laupäeval tellisime pitsat ja bondisime. mul ei lastud maksta. aga kõige paremini olen ma siiamaani siiski läbi saanud oma korterikaaslaste telekaga. arvestades, et sealt tulevad kõik täpselt samad kanalid, mis kodus, kaob kohati üldse ära see välismaal olemise tunne.


bürokraatiaga olen nüüdseks enam-vähem ühele poole saanud. välja arvatud muidugi see, et ilmselt visatakse mind kohe igaveseks ühikast välja, sest ma pole veel suutnud leida moodust, kuidas oma üüri maksta. täna uitasin tükk aega kusagil parlamendihoone taga tänavaterägas, aga edutult. ilmselt tuleb minna panka, kus nad võtavad mu käest mitu raha puhtalt ülekande tegemise eest. ah, well, homme on ka päev. aga alguses tundus see paberimajandus küll üle jõu käiv. eriti arvestades, et kõik offissid olid igal pool mujal ja ilm on siin ikka täitsa vastuvõetamatu (jaanuaris tasub alati põhja poole õppima minna). näiteks kuupileti saamisega ei ole nii, et lähed sinna piletimüügikohta ja ütled, et palun kuupilet ja siis saadki selle osta. eiei, kõigepealt on vaja minna väestövirastosse (rahvastikuregister, ma pakuks) ja võtta sealt paber, et sa oled helsinki elanik ja esitada avaldus soome isikukoodile (mis pole küll otseselt vajalik pileti ostmiseks, aga kergendaks hilisemat rahalaadimise protsessi tunduvalt; saadetakse sulle kunagi nädala pärast koju) ja siis tuleb minna rautatieasema alla kassasse, kust tuleb võtta järjekorranumber, mis on näiteks 769 ja tabloo näitab, et parasjagu käsitletakse numbrit 520. mis tähendab, et saad kaks tundi linna peal hängata ja siis tagasi minna ja siis saad oma imeodava 38eurose kuupileti. peale selle on vaja teha üliõpilaspilet (12.5 eurot) ja hankida endale arvutipasswordid ja sõlmida üürileping ja maksta üür ja võtta endale mingi kohalik mobiilipakett jne. aga, nagu öeldud, enamik on nüüdseks tehtud.


kooli pole veel otseselt jõudnud. mis tuleneb peamiselt sellest, et mind huvitavad loengud ei ole veel alanud. eile tegin soome keele testi. ise arvasin, et (arvestades, et ma ei ole soome keelt kunagi tegelikult õppinud) sobiksin kusagile finnish 2 või noh, võib-olla isegi finnish 3 tasemele. aga see keelekeskuse tädi saatis mind kohe finnish 4 testile ja ma mõtlesin et noh, whatever. mirjam kah. eile olime seal testiruumis siis meie ja neli pilusilma. mirjam palus õpetajal lahti seletada võimalikud testis esile kerkivad grammatilised terminid, paljastades seega, et oleme lihtsalt külmalt, kordagi kusagile õpikusse vaatamata, tulnud kõige edasijõudnuma soome keele tunni testile. õpetaja, siuke blond mutt, muutus sellepeale meie suhtes kole üleolevaks ja arvas, et me ei tea oma kohta. täna käisin siis tulemusi vaatamas ja tuleb välja, et sain ainukesena sellest testist läbi. nüüd valdavad mind selle asja koha pealt segased tunded. tundub, et ma olen võimalikud soome keele õpingud enda jaoks ära rikkunud. ilmselt ei õpiks ma sealt enam eriti sõnavara, grammatikast pole mul aga ikkagi vähimatki aimu, ilmselt isegi mitte finnish 1 tasemel. kõik, mida eilses testis vaja läks, tuli intuitiivselt. aga üldiselt peaks homme vist hakkama loengutes käima. täna õhtul räägib aines nimega viro 2003 muidugi professori Rein Ruutsoo, Tarton Yliopisto, aga sinna ma ei jõua, sest minu kolimisauto saabub. aga ta räägib selle aine käigus ühe korra veel.


viimaseks käsitleksin seekordses, saagaks veninud sissekandes, rahaküsimust. seda on vähe. 185 eurot kuus, millest 131 on üür ja 38 on liikennekortti. eksole. arvutage ise. enamik seltskonnast siin on erasmuseinimesed ja siis lähebki vestlus tavaliselt seda rada, et mis su nimi on ja kust sa tuled ja mida sa õpid ja kus ühikas sa elad ja palju sa raha saad. kummalisel kombel saab mingi humanitaarinstituudi sotsioloogiapliks 300 eurot. aga lätlased saavad 500 ja leedukad 800+reisikulud ja poolakas saab 240 ja itaallased saavad 1500 kuus, mis on kolmandiku võrra rohkem kui mina üldse saan... ainuke lohutus on saksa tüdruk, kes saab 50 eurot kuus.


nii, puhake silmi. ma nüüd lõpetan. varsti jälle. tsaupakaa. h