nädalavahetus well spent. eile väike trett kagueesti radadel, rääkimata laspepõlve radadest, täna väike pannkook, courtesy of amicad. kinos olen ka lausa kaks korda käinud.


reede oli rahvusvahelise suhtluse päev, mida edasi, seda paremaks läks. hommikul sain ungarist kirja, mida olin tegelikult juba mõnda aega oodanud. mitte päris konventsionaalne kirjasõprus, aga midagi sinnasuunas. arvestades, et enamiku inimeste jaoks oleksid päriskirjad inimestega suhte hoidmiseks nagunii liiga tüütu moodus, on vist veidi ülekohtune väita, et sellel konkreetsel juhul on suhtlemine natuke liiga tavapärane. aga õhtupoolikul kodust välja minnes koukisin postkastist välja kadri kirja, mis oli ikkagi hoopis midagi muud. mõnusalt paks, puhas käeshoidmine juba korralik adrenaliinisüst. ja ilmselgelt mitte kiri iseeneses, vaid minuga rääkimine.


ja õhtul, kui me kaariniga vildes kakaotasime, ta helistas. päriselt ka, kostus nagu tema ja rääkis nagu tema räägib ja... ainult, et oli parajasti teisel pool maakera... ilmselt rääkis ennast pankrotti, sest kõne kestis vist tõesti üle veerand tunni. aga see oli lihtsalt nii suurepäraselt normaalne, et kumbki meist ei raatsinud toru ära panna. sakib täiega, et keset seda suurepärast informatsiooniajastut ei ole ikkagi võimalik inimestega vabalt suhelda. et vahemaad ikkagi niipalju loevad. kuigi sellel kõigel võib olla mingi teistpidi suunatud väärtus -- et kui suhtluskanalite avamine on nii komplitseeritud, siis oskame me seda niipalju rohkem hinnata, kui see ikkagi õnnestub... aga ma tahaksin lihtsalt, et niimoodi oleks kogu aeg, et kogu aeg kui midagi öelda on, siis saakski seda lihtsalt öelda. mitte ei oleks nii, et kui ütlemiseks võimalus avaneb, siis läheb kõik vajalik ja hea lihtsalt suure ähmiga meelest ära...


ja veel, täiesti kontekstiväliselt, osade inimestega on natuke raske koos olla. imelik, et lõppkokkuvõttes ei ole sellest mingit vahet, ma ei lõpeta sellepärast nendega koos olemist. sest see ei ole nii tähtis. oluline (tegelikult ainuke oluline asi) on see, mida mina ise teen, see mis on minus endas. aga osades inimestes on mingit agressiivset ükskõiksust selle vastu, mis neid parasjagu ümbritseb. see ei meeldi mulle.


Jääboiler "Ja puud on punased"


h