heitsin täna tallinna bussijaama sõites sügavama pilgu sellele ilu ja tartkuse paraadile, mis avaneb kusagil postimehe umbes neljandal-viiendal leheküljel. enamik neid inimesi olid sellised mittemidagiütlevalt halli näoga kujud, mõne erandiga. heimar lenki ilme tundus mulle kohe kuidagi tuttav ja veidi hiljem sain aru, et see on äravahetamiseni sarnane supermodell derek zoolanderi täiuslikkuseni välja töötatud 'blue steel' lookile (kes ei ole zoolanderi filmi näinud, vaadaku esimesel võimalusel -- aju puhkab ja samas õpib niimõndagi uut meesmodellide raskest argipäevast). täitsa uskumatu vaatepilt.


üldse on nii magedate valimiste kohta ikka niimõnigi mõte tekkinud. eile kunagi jumalasta hommikul helistas mulle maria savisaar. küsis minu kui valimisteeksperdi käest, et kuidas see võimalik on, et isamaa sai 7% häältest ja eiühtegi kohta. mul polnud õrna aimugi. või noh, natuke oli, aga see aim ei realiseerunud tol konkreetsel hetkel, une pealt. ilmselt läks kaduma kindel ja pikaajaline ametikoht keskerakonna valimisteoreetikuna, aga noh... las minna!


ja siis on mul veel hea meel nende tublide spordimeeste üke, kes kõik igalepoole suure häälega ära valiti. nagu margus metstak ja aleksei budõlin, kes said mõlemad mingi tuhat häält. ja mõlemad on respublikaanid ka, mitte mingi rahvaliit nagu aivar kuusmaa. peale selle on nad harjunud absoluutse tulemuse (võidu) peale välja minema. võib-olla õnnestub neil res publica ridades, kus ei ole ilmselt vaja järgida mingit eriti jäika ideoloogiat või rusikat, isegi miskit saavutada...


ok, selleks korraks jälle kõik. kirjutage ja joonistage. h