uskumatul kombel möödus kolimine suhteliselt valutult. kõik asjad said lahti pakitud ja samas (minu enda tagasihoidliku arvamuse kohaselt) siia korterisse ka üle ootuste hästi ära peidetud. kirjutuslaud näeb ainult välja nagu arvutiklass.


sissekolimise hetkel sain ka sasetkadega tuttavaks. seisid vastaskorterite uste peal kaks sellist kelmikat varastes seitsmekümnendates tütarlast ja kudrutasid omavahel. kui ma korteriust lahti jättes alla asjade järele hakkasin minema koogutasid nad endal peaaegu kaela kahekorra, et korteri sisemusse ikka võimalikult põhjalik pilk heita ja siis korraldasid mulle kiire venekeelse ristküsitluse (kasutasin vastates paljuski ka kehakeelt, sest mul on alatine paanika, et mingit lihtsalt viga tehes ütlen midagi üle ootuste roppu), kus lahendasin nende mure selle kohta, mis on saanud kaarinist ja kui suur on mu pere.


pärast marisega pang ja kaubahall ja imperial earl grey, selle taustal kõik see sära ja vaimuhiilgus, mis markokaljuveeril meile täna on pakkuda olnud (näiteks läbi pariisi voolava oja, nimega senn, tähtsuse tutvustamine). nüüd kala nimega wanda.


h