kultuuriprogramm jätkub. 'cabaret' vene draamateatris oli muljetavaldav. teema ise ei olnud enam nii muljetavaldav, sest nad olid seda teinud samade inimestega, aga tõsiseltvõetavamas vormis juba kevadel, 'bentiga'. malmsten sai nüüd etenduse lõpus korraks isegi sama triibulise ürbi selga tõmmata ja 'benti' jaoks harjutatud vangi kõnnakut teha. ja üldse, ma kardan, et selline teemavalik võib, eriti muusikali puhul, eestlasest natuke kaugeks jääda. nii et tuleb teatrist välja, omaette "willkommen, bienvenu, tervist!" vilistades ja mõtleb, et see oli nüüd küll üks tore lugu. muljetavaldav oli pigem vorm. esinemislust ja sellest tekkiv energia ja loomulikult esinemisoskus. hakkasin siin just mõtlema, kas oli keegi, kelle töö mulle ei meeldinud, ja tuleb vist välja, et polnudki. ja veel mingid korralduslikud detailid, mis jätsid mulje, et saab ikka kogu raha eest (sellest, kuidas linnateatris musketäride ajal suppi pakuti, räägitakse ju heldimusega juba aastaid). nii et selles suhtes läks hästi. ja sellest ma ka aru ei saa, et marise arvates on malmsten liiga kõhn...


järgmisena kavas: mingi straussi asi tädimehe 40nda puhul vanemuises. ja linnateatri 'öö on päeva ema' 15. september (kui tavalised inimesed peavad kaks kuud varem kell seitse hommikul linnateatris löögile saama, et piletit saada, siis minu emale kirjutab linnateater isiklikult ja küsib, kas ta ehk ei sooviks sellele või teisele etendusele pileteid...)


h