jah, ei läinud päris nii nagu me oleksime tahtnud. kolmapäeval tundus juba, et olen suutnud oma keha üle võitu saada, aga neljapäeva hommikuks oli selge, et pääsu pole. otsustasin, et kapis mikrofoni aevastamise asemel on targem lihtsalt minna koju ja seal vaikselt surra.

eile õhtust alates on olukord siiski muutunud üha paremaks. pumpasin keha pseudoefedriini täis ja läksin teatrisse. sest see teatrikülastus on plaanis olnud juba mingi rohkem kui kuu ja ma ei kavatsenud millelgi seda takistada lasta. nüganen oli minu ette seadnud küll korraliku mehisuse testi, sest etendus kestis viis tundi. aga ma arvan, et ma tulin sellest auga välja. lõpupoole hakkas vaikselt ligi hiilima tunne, et patareid vajaksid laadimist, aga üldiselt ei lasknud ma moraalil siiski langeda.

etendus ise siis "tõde ja õigus, II osa", linnateatris, põrgulaval. eeldas publikult ehk rohkem kui niimõnigi teine etendus, arvestades, et võõrkeelte (eriti siis vene keele, aga ka saksa, inglise ning kohati isegi prantsuse, poola ja läti keele) kasutamist ei oldud häbenetud. minu vene keele oskus on pehmelt öeldes nõrk, aga õnneks ei olnud etenduses tegemist ka mingi kõrgkirjandusliku vene keelega. ka pidi mõneti tammsaare kultusseriaaliga siiski tuttav olema -- minu noorem õde ei teadnud "tõest ja õigusest" midagi, sest pole oma kooliprogrammiga nii kaugele veel jõudnud. tegin talle enne etenduse algust igaks juhuks lühikese crash course'i.

nüüd on vist õige koht öelda, et mulle väga meeldis. et oli nagu elu ise. et sai naerda ja kurvastada ja mõnikord sai naerda kurbade asjade üle. ja mõnikord tegid naljakad asjad natuke kurvaks. (jah, viie tunni sisse mahub kõike ja kaks vaheaega). aarne üksküla, kes kirjade järgi küll vist draamateatri näitleja on, aga viimasel ajal peamiselt linnateatris resideerub, oli maurusena väga vinge. aga kui järele mõtlema hakata, siis tuleb järjest muid säravaid hetki ka meelde. erinevate esitajate esituses.

kindlasti soovitan. viis tundi ei ole küll mingi normaalne etenduse pikkus, aga viimasel ajal tundub see trend olevat ("hamlet" oli ka sama pikk) ja ega kvaliteet sellest ausalt öeldes ei kannata. ju siis on kultuuriinimestel kindel soov meile ikka kogu raha eest kunsti teha.

h