põhiline õppejõud on haige ja see teine kasutab võimalust, et meile igasugu segaseid vanamehi loengusse vedada ja meid siis nende segast juttu tõlkima panna. (vähe sellest, ta ajab meid ka kappi -- mis on, nagu ma teiste õppejõudude jutust aru olen saanud, nagu varsaga enne õiget aega ratsutamine, rikub ära ja pärast ei saagi enam asja). ei, see ei ole minu arusaamine heast ajaveetmisest. jah, aju on küll pärast täitsa krussis.



ükspäev ta tõi meile tundi mingi vana pensionil arsti, kelle ta oli maja pealt uitamast leidnud. dr. enno kross oli tema nimi. nagu vanematele inimestele kombeks, ajas ta täiesti seosetut juttu ja kasutas miljonit erinevat meditsiiniterminit. kui me seal tema tõlkimise kallal pusisime, meeleheitlikult järge ajades, kuidas ta ühelt mõttelt teisele jõudis, tõdes ta et me oleme suurepärased tõlgid, kellel on hea tõlkijaaura. ja muidu oli ka nunnu. aga natuke seniilne.



tänane pirn oli mõneti võimsam. nimelt tiris malltamm kohale lord carlyle'i, kes, nagu teada, näeb välja nagu vaimse häirega asotsiaal ja räägib vabalt eesti keelt, ainult keegi ei saa sõnagi aru, mida ta räägib. tema tõlkimine on rohkem selline tunnetuslik protsess. inglise keelest eesti keelde oli natuke parem. rääkis meile oma sõjaväelisest karjäärist ja muust toredast. ja tundub, et tegemist on väga hea inimesega, võimalik ka, et üsna intelligentse. ainult natuke hulluga. ja loomulikult, kuna ta on etoni ja oxfordi lõpetanud, siis ei suutnud ta jätta porisemata meie ameerika aktsendi üle. kui ära läks, jättis endast maha väikeste taskurätinutsakute rea.



loodetavasti saab angeelika ikka järgmiseks nädalaks terveks. ma ei oska ettegi kujutada, keda malltamm meile veel muidu leiab.



h