ma ikka ei ole võimeline ostma endale uusi teksapükse nii, et vanad ka veel millekski kõlbaksid. seekord suutsin jälle venitada sellega nii kaua, et eelmised ja päris hingelähedaseks saanud püksid on prügikastikandidaadid. kas see, et pükstel tagumik hakkab ära kukkuma on mingi minuspetsiifiline probleem või juhtub seda teistel ka?


viru keskuse all olevasse tunnelisse suhtun ma äärmise eelarvamusega. mulle tundub, et ma ei ole sinna sisse minnes kunagi väljunud sellest avausest, kus ma tahaksin väljuda või kus ma arvan ennast väljuvat. ja ometi olin ma kunagi põhikoolis wolfis üsna kõva käsi, eriti mis puudutas mööda labürinte tormamist. ja maaalune helsinki oli mul täiesti käpas, sellel külmal talvel, kui terve jaanuar oli -25C, osutus see täiesti asendamatuks. olen üsna veendunud, et ühel heal päeval leiab aset üks kahest stsenaariumist: 1) paremal juhul ei õnnestu mul tunnelist väljuda kusagilt mujalt, kui sellestsamast avast, kust ma sisse tulin, 2) halvemal juhul ei õnnestu mul üldse tunnelist väljuda. sestap valisin eile targu maapealse raja.


õhtu möödus, mängides eluvõõraid tartu üliõpilasi pealinna reedeõhtuses ööelus. kõigepealt sattusime kahe suhteliselt blondi suhteliselt tütarlapsena suurema osa raekoja platsi ületavate mustade meeste tähelepanu objektiks. ma ei tea, võimalik, et see on mingi julm murphy seadus, et minu tüüp läheb hirmuäravatalt hästi peale sellele suhteliselt piiratud ringile meesterahvastele, keda ma ei tahaks pika pulgaga ka puutuda -- ehk siis väiksed puhmaskulmulised (parimal juhul ka vuntsidega) hindud. pärast viieminutilist ootamist põgenesime. siis läks meil hirmus kaua, et leida söögikoht, mis vastaks meie büdzhetile. ja kui me enamvähem sellise koha leidsime, siis toimus söömine aja peale, sest kolmveerand tundi pärast lauda istumist pidime me selle vabastama reserveeringule. ja siis ülejäänud õhtu istusime rahulikult ja võimalikult vähe tarbides saiakangis, kus elina ja kaarin hakkasid mängima strateegiapõhist lauamängu, jättes mulle ja siimule suusaretke, mis koosnes kolmest tükist ja millel puudusid instruktsioon, nupud ja täring. olime olukorra tasemel.


tallinn on vahva, sest olemasolevasse piiratud ajavahemikku tuleb suruda võimalikult palju vajalikku tegevust. ja siis pühapäeval tuleb ikka niimoodi tartusse tagasi minna, et pooled asjad jäävad tegemata.


h