peaks siia nüüd kirjutama, mitmel valel põhjusel. peamiselt muidugi sellepärast, et see eelmine sissekanne allapoole tiksuks ja saaks jätkata vanal turvalisel irooniarajal, mis puudutab mind ja mind ümbritsevat. eks igaüks peab oma paradigmamuutustega ise hakkama saama.


suve puhul on konkurents siin raamatukogus tunduvalt vähenenud. tulin sisse ja sain kohe arvuti seina toppida. mis ei ole vähenenud, on minu tunne, et ma upun oma materjali sisse ära, aga täiemahulist tööd ikka kokku kirjutada ei suuda. aga see selleks, kaua võib ühel teemal vinguda, eksole?


meediaülevaadet niipalju, et laar oma mõttetult keeruliste ja poosetavate lausetega eile oli veel mõnus lugemine. sest tänane stella k wadowski mure sellepärast, et pensionärid ei saa moekalt riides käia oli siiski üks järjekordne päevalehenduse tipphetki. ajakirjanduse läbitöötamine ei ole enam mingi legitiimne põhjus raamatukokku tulekut edasi lükata. huumoriga tegelemine peaks siiski vabal ajal toimuma.


ahjaa, ja viimasel ajal jõuab siia murettekitavalt tihti google's ühe teatava ekspressi lapsajakirjaniku nime sisse toksides (ei hakka seda siin kordama, see annab sellisele tendentsile ainult hoogu juurde). ettevaatlik peab olema nimede mainimisega. see oleks küll kurb hetk ajaloos, kui minu blog hakkas näiteks tolle laheda väikse põhiseaduskomisjoni äraostmatuga seostuma...


h