päev on möödunud erinevate stimuleerivate vestluste tähe all. kõigepealt vestlesin juhendajaga. tema kohta peab ütlema, et kui ta tahab, siis võib temast täiesti kasu olla. võimalik muidugi, et juhendaja peamine roll ongi innustamisel ja enesepettusele kaasa aitamisel. aga võimalik, et siit tõesti koorub midagi. loomulikult, nagu ühele õigele juhendajale kohane, sõidab ta kaks päeva enne tähtaega ära ameerikasse.


siis sattusin messengeris kuidagi orkuti ainelisse ilu, seksikuse ja laheduse seoste defineerimise rägastikku. sest iga kord kui keegi otsustab mind oma sõbraks pidada, satun ma jälle sinna orkutilõksu. üritasin sellepeale oma lähiringidest leida inimesi, keda on eelkõige seksikaks hinnatud. esimese raksuga leidsin ainult oma keskkooli-aegse ihalusobjekti (jõudsin sellepeale järeldusele, et mul on kas tunnustatud hea maitse või siis ma lihtsalt pole eriti originaalne), hiljem siiski mõne veel. aga eriti levinud see trend pole. meil tekkis lihtsalt küsimus, et kui juba hindamiseks läks, kas peaks ka lihtsalt ilu hindama hakkama ja kas inimesed siis ei arva, et lahedus on seksikas.


aga sellesama avastusretke hulka kuulub uue inglise keelse sõna overexaggerating avastamine. üleülereageerimine?


h