kõige selle keskel olen hakanud aru saama, et kummaline ongi normaalne. ilmselt siis igas eluetapis, aga praegu eriti. asi ei ole standardsete situatsioonide vältimises, ma arvan, et niipidi see ei tööta. asi on pigem selles, et hakkan mõistma seda sõnakõlksu, et 'elu on see, mis juhtub siis kui sa tegeled millegi muuga'. ja tegelikult on kõik kõvasti lihtsam kui see tundub. lihtsam kui teile praegu seda lugedes tundub. lihtsam kui mulle segadusehetkedel tundub. oluline on kõvasti kinni hoida, muu toimub iseenesest. ja oluline on meeles pidada, et homme on kõik see juba haaramatu minevik -- halvad asjad ei kordu enam kunagi. head ammugi mitte.


'illusioon' tegi meile kolmele täna tellimustööna privaatseanssi. läksime kinokavas ettenähtud ajal kohale, seal askeldavad inimesed küsisid, meilt, et kas me tahame filmi näha, meie jaatava vastuse peale küsisid, et millist. ütlesime, et 'basseini' oleks nagu näha tahtnud. nad vastasid, et okei, nad praegu ei plaanind seda küll näidata, aga mis seal ikka, kui me niiväga tahame, eks nad panevad siis filmi mängima. ja neil on seal kinosaalis nüüd ka üks diivan. ja seal fuajees tegi mingi bänd õhtuseks peoks soundchecki, aga nad vist meie filmiseansi ajaks katkestasid selle. 'illukas' suudab ikka iga kord üllatada. pärast võtsime videolaenutusest filmi 'the importance of being earnest' ja vaatasime seda seltsi põrandal lamaskledes. vaimustav seep. ja colin firth.


eile kuulasin lossi kohvikus pool tundi pealt, kuidas taagepera andres herkelit valimisseaduse teemal haris ja ristküsitles. herkel sai vist omadega hakkama. rääkis, et isamaaliidule meeldiks d'hondt ära kaotada ja tekitada ülemaalised avatud nimekirjad, kus pingerida moodustuks valimisringkondades saadud hääleprotsentide järgi. ütles veel, et temale endale on eriti südamelähedane sainte-lague jada, aga isamaaliidu ametlikus versioonis seda pole jne. väga hariv. kõrvallauas rääkis aap neljas uhke häälega kellelegi telefoni, kuidas tema oli mingist doktorantide eksamist läbi saanud ja rein tammsaar mitte. ja kasekamp oli lapse ja naise tööle kaasa võtnud.


nüüd olen ihuüksi siin lootuse tänava häärberis. homme saab vist lõpuks koju... ehh, aeg, minu suurim sõber ja vaenlane.


h