üle ootuste ebainspireeriv, et mitte öelda rõve päev. alates hetkest kui ma silmad lahti tegin, sest kadri hakkas jälle merede taha minema. siis see õnnetu kükitamine kahekorra keeratuna (et kehasooja kokku hoida) arvutitoolil ja eelpool üles tähendatud kurvad remargid.


majanduse seminar täpselt nii vastik kui oodata oli. viktor trasberg ei ole just karismaatilisuse musterkuju ja mikromajanduse peensustesse süüvimine on umbes sama inspireeriv kui talvehommikul bussiga annelinnast kesklinna sõit. manipuleerides seminaris osalejate nimekirjaga õõnestasin süsteemi seestpoolt. maria rääkis, et jaanson oli edgarile helistanud ja käskinud asja rahulikult võtta. oli ennast ka eelmisel sügisel pärast esimest infarkti üsna krapsakana tundnud ja tegudele asunud ja siis 12 päeva hiljem uue saanud.


vahepeal olid david smithi rahusõnumid, mis igasse kolmapäeva päikest toovad. kirjutasin talle eile õhtul surmväsinud peaga kokku mingi uurimustöö teema ja ootasin täna terve päeva tema vastust, mis paluks mul tema audientsile tulla ja selgitada täpsemalt, mida ja kuidas ma ikkagi uurida tahan. millest oleks võinud kujuneda äärmiselt piinlik olukord, arvestades, et mul endal on sellest ainult üsna hägune ülevaade.


siis francais koos lugematu arvu särasilmsete riigiteadlastega, kelle jaoks politoloogia on umbes samasugune dinosaurus nagu rolling stones (et mitte öelda procol harum, aga vaevalt et riigiteadlased sellest midagi kuulnud on). ja üldse ei saa ma aru, kas minu vastumeelsus teatava tshikitrio vastu tuleb sellest, et ma kadestan nende noorust ja läbilöögivõimet või ongi nad ka keskmiste standardite järgi vastumeelsed. igatahes said kontrolltöö ajal kinnitust kurvad faktid: je suis étudiante. je ne travaille pas.


pärast läksin kolleegi põhjala kirjatoimetajaga majaraamatu shopingutele. neil on uued ruumid ja sellega ka vajadus uue ja ilusa raamatu järele. meie vana sai lihtsalt täis. seltsis sai kiirelt lahatud mõnda teemat, mis puudutasid raha müstilist haihtumist tööinimeste kätest ja selle tagajärjel põhjendatud näljatunnet kuu teises pooles. koju tulles suutsin esimese asjana kadri emale koledal kombel valetada (aga see tuli kõik suurest lojaalsusest tema tütre vastu).


sellega ehk kompenseerisin vahepealse nõrga produktiivsuse. homme õhtul peaks toimuma planeeritud bussireis eestisse. juba mõte sellele paneb omaette naeratama..."sind tervitan ma kodumaa päike! ja teile, õrnad õied..."

h