nagu selleks, et kompenseerida minu senist täielikku kõrvalejäämist pöffist, nägin just praegu hoopis telekast, ilma rahata ja oma voodis pikutades ühte viimase aja muljetavaldavamatest filmidest. ja üldse on hea, et selliste asjade suhtes ei pea mingitele uutele tegijatele lootma. filmi nimi oli "a period of adjustment" ja see tuli tcmi kanalilt. ilmselt oli tema põhiväärtus minu jaoks natuke raamatulik, visuaalne pool toetas sõnalist (mitte vastupidi, nagu uuematel asjadel tihtipeale kombeks on ja mis, arvestades filmi kui meediumi omapära, tegelikult ka loogiline tundub). ja see omakorda tulenes sellest, et film oli tehtud tennessee williamsi samanimelise näidendi põhjal. kõige selle peale tekkis mul suur kihelus jälle williamsit lugeda. "iguaani öö" oli tükk aega üks mu kõige lemmikumaid asju. siis tuli nii palju muud kraami peale, et see kaotas aktuaalsuse. samas siiski mitte oma meeldivust (loomulikult täiesti ebakohane sõna williamsi kirjeldamisel) minu silmis.


lähen juba mitmendat päeva järjest ennast enam-vähem virgena tundes uksest välja ja jään juba poolel teel linna oluliselt haigemaks. selline triviaalne haigus nagu nohu ei tohiks nii kaua nii suuri ebameeldivusi tekitada. täna käisin pangas, et teha endale veel üks konto. et ma ei peaks kogu oma raha erinevatele pankadele maksma kui ma tahan seda soomes kasutada. muu hulgas sain ka teada, kes on viimasel ajal põhjalikult korterit koristanud ja kellele tulevad homme in-lawd külla (täiesti juhuslikult ühed ja samad inimesed). siis ostsin endale pangest süüa kaasa ja tulin koju, põlates ära kogu ülejäänud päeva erinevad sotsiaalsed alternatiivid.


homme tahaks siiski siia ja sinna jõuda. ja neljapäeval tahaks üle kõige maailmas koju tallinnasse minna. sest kui juba haige olla, siis eelistatavalt seal, kus su eest hoolitsetakse. ilmselt veel positiivsem variant oleks, kui ma saaksin seda kodust hoolitsust tervena nautida.


David Gray "This Year's Love"


h