muude vahvate sünnipäevakinkide hulgas sain ka see aasta mõned raamatud. mitte küll ehk nii palju kui tavaliselt, aga see oli ka osaliselt minu läbimõeldud kingipoliitika süü. oma kingisoovide dikteerimine võtab ürituselt küll suure jao romantikat, aga on lõppkokkuvõttes ilmselt kõigile osapooltele stressivabam. pealegi on mul nüüd tänu kinkekaartidele võimalus ise endale aja jooksul sobivat kirjandust valida.

aga kaks kingitud raamatut olen jõudnud läbi lugeda. kõigepealt kaarini käest saadud "everything bad is good for you", ühelt poppkultuuri veendunud tarbijalt teisele. meie oleme omavahel rääkinud sellest, et poppkultuur on hea allikas igasuguse kasutu ja vähemkasuti informatsiooni andjana. selle raamatu lähenemine ei ole nii lihtsameelne ja seetõttu on see hoopis vähem cool. sest steve johnson tahab meid poppkultuuri hindama meelitada asjalike argumentidega. rääkides sellest, kuidas telesaated on viimase kolmekümne aastaga arenenud, olles ülesehituselt tunduvalt keerulisemad ja õpetades meid mitut narratiivi korraga jälgima ja videomängud annavad meile paremini struktureeritud mõtlemise. aga kuna näited olid kõige puhul väga elust enesest ja tutvustasid mõningaid asju sellise nurga alt, kust ise poleks osanudki vaadata, oli seda siiski väga huvitav ja mõtlemapanev lugeda.

teine oli bill brysoni kirjutatud "notes from a big country". bryson on kakskümmend aastat inglismaal elanud ameerika kirjanik (peamiselt reisikirjanik nagu ma aru olen saanud), kes mingil hetkel otsustas oma naise ja nelja lapsega tagasi ameerikasse kolida. ja siis palus tema peatoimetajast sõber tal hakata oma inglismaal ilmuvasse ajalehte kirjutama iganädalasi kolumneid elust ameerikas. see raamat koondabki endas 78 sellist kolumnit, kirjutatud 97-98 aastal. väga mugav no-brainer lugemine, iga jutt umbes 4 lehekülge ja mõnusalt humoorikas. pika peale, kui esimene üllatus ja heameel üle läheb, muutub sellele natuke tuimaks (nagu "the daily showlegi" näiteks), aga kohati naersin ikka nii, et pisarad voolasid.

aitäh, sõbrad.

h