minu ja pärmitaigna omavahelist läbisaamist võib vist kõige paremini kirjeldada kui sadomaso suhet. võin teda igatepidi abjuusida ja ignoorida, tema näitab ikka ülimat tänulikkust üles. tegin täna taigna valmis ja läksin vilkogu koosolekule. seal läks muidugi seletamiseks ja pärast oli väga vingete piltidega india-reisi teemaline ettekanne, misjärel pidi loomulikult elevanti kanakarrit sööma minema ja nii juhtuski, et kui ma viis tundi hiljem lõpuks koju jõudsin, nägi taigen kausis välja juba üsna selline nagu tal oleks igasugusest kerkimisest täiesti villand. aga natuke karmikäelist sõtkumist ja saiad ahjus kerkisid endiselt nagu fööniks tuhast. ise tund aega magusate aurude sees mütanult ei tahtnud õnneks enam ühtki ampsu võtta, aga köögilaua peal on nüüd suur laar täiesti eeskujuliku välimusega moskvasaiu ja kaneelirulle. even if i do say so myself.

h