sellest kõigest on mul süda ausalt öeldes natuke paha. mul on sellega nii sügav probleem, et mitu korda neid kommentaare lugedes tekkis mul peaaegu vastupandamatu tahtmine ise ka midagi öelda. viimasel hetkel sain alati ikka sõnasabast kinni.


loomulikult need inimesed ei tea. ei tea, mis toimub politoloogia osakonnas, ei tea kuivõrd vähetõenäoline on, et ringo ja tiidemann kuulsid ruusi loengus või üldse ruusi enda käest midagi sellist (mis pole igas põhiõpikus kirjas), mida nad oleksid söendanud uurimustöös kasutada ja sellele siis veel oma nime alla panna. või et kumbki neist oleks suutnud seal loengus midagi konspekteerida, millest siis hiljem uurimustöö jaoks suurepäraseid ideid ammutada. (ruusi loengus ollagi on raske, ilma et hakkaks 20 minuti järel pead vastu lauda taguma). aga isegi kontekstivabalt peaks olema selge, et kui keegi ikka sõnasõnalt kellegi teise kirjutatud teksti kasutab, siis peab viitama. ja kui seda ei tehta, siis on tegemist plagiaadiga. ja plagiaat, nagu kõik, kes me eelmise aasta nõiajahiga politoloogia osakonnas otseselt või kaudselt kokku puutusime, teame, on maailma suurim no-no, mida ei karistata surmanuhtlusega ilmselt ainult mingi tehnilise vajakajäämise tõttu.


ja veel on mind surmani ära tüüdanud see, et eüs-i poistele saab nende akadeemilist kuuluvust igal võimalikul ja võimatul juhul nina peale visata. hoidku jumal siis veel selle eest, kui sa oled mingil eluhetkel, ilmselt üsna noores ja ärksas eas, seal juhtival positsioonil olnud. või, appi-appi, sealt endale mõned sõbrad saanud. lihtsalt möödaminnes ringo nime ajalehes mainimine mõjub mõnele nagu punane rätt härjale, sundides automaatselt valimatut tuld ja tõrva pritsima. kole lugu küll, kui rist, mida sa pead kandma on see, et sa oled lihtsalt võimekam kui teised.


nii, kui keegi tundis ennast nüüd puudutatuna, siis palun mitte hakata minu suunas rusikatega vehkima, vaid rahulikult ära seletada, mis talle ülaltoodus ebakohane tundus.


h