ma ei ole päris kindel, mis täpselt eile juhtus, aga tükk aega spordile reserveeritud emotsioonidevikerkaar sai igatahes tervislikumat kasutust.


tuksamsibuljürjental linnateatris oli kena, kuigi natuke igav. sest iseenesest saund on hea, aga kõik lood on enam-vähem ühesugused. ikka juhtub. umbes viienda lisaloo ajal (siis kui sibul ja tuksam olid viksis koorilaulja poosis lava ääre peal kõikudes ka "minu isa oli pullimunalõikaja" ära laulnud) tõmbas sibul uttu ja tuksam vabandas, et tal tuleb teine üritus. selle peale kargas publikust püsti ka tõnis mägi ja lippas väljumisava poole.


tund aega hiljem nägin tõnist valges ülikonnas raekoja platsi kohal kõikumas ja "looja, hoia maarjamaad" laulmas. sibul mängis tüüri esiettekandel kitarret. aga raekoja platsi üritus oli võimas. ma polnud sellest mitte midagi kuulnud, tegemist oli ilmselt raekoja 600ndale sünnipäevale pühendatud üritusega. koor ja orkester ja tulede mäng, heeroldid raekoja aknal ja pasunakoor katusel. suurel ekraanil käidi läbi kogu raekoja ajalugu, mida jutustas raekoda ise, aarne üksküla häälega.


ja noh, pärast seda... hea, kui õhtu on sume ja inimesed suhtlevad vabalt. kui keegi peaks seal taani kuninga aia kandis elama, siis vabandan nende eesti eurolaulude ehk mitte kõige õnnestunumate arranzheeringute eest. ja 'saaremaa valsi' ja 'eesti lipu' omade, sest kuidagi oli ju vaja valssi ja rumbat tantsida. koju jõudes pidin kohe magama minema, sest muuks ma tõesti enam võimeline ei olnud.


h