langetasin koorma oma seljast, lõpetades metsamaterjali müügilepingu tüüptingimuste tõlkimise. oli rõve küll. muu värgiga on nagu on.


eile veerenni poole vändates, kusagil pärnu maantee ja juurdeveo tänava ristumiskohal lahkus sandra jalgratta küljest sadul tükkis oma varrega. võimalik, et jäädavalt. tolle tuunikaga tüübi väide, et piisavalt pika pulgaga saab maakera paigast nihutada, sai jälle kinnitust. pidin järjekordselt saateauto järgi tellima. boonuseks oli see, et kui veerennis herned söödud said, jõudis täiesti turvaliselt koju tcm-i pealt "high societyt" vaatama. originaali ("the philadelphia story") boonuseks on muidugi cary grant, aga "high society" soundtrack on vist küll kõige stiilsem, mida ma tean.


täna viisin ratta veloplusi meestele pusida. mehaanikuonu vaatas asja, torkas oma õlise näpu erinevatesse rattapragudesse ja teatas mõtlikult, et võimalik, et ratta raam on lõplikult pees. see, eriti arvestades, et tegemist ei ole minu enda rattaga, oli küll võpatamapanev uudis. tal oli siiski olukorrale, kui asi peaks tõesti nii kaugele jõudma, loomingulisi lahendusi välja pakkuda.


homme õhtul jällegi viinistu, seekord külmetava kunstniku tõttu. ausalt öeldes on mul sellest viinistust endast juba üsna kopp ees. mitu korda võib ühe aasta jooksul sattuda kohta, millega sind mitte miski ei seo?


h