michael phelps võib ju olla tubli, usin ja andekas ameerika poiss, aga minul on ta küll lõplikult üle visanud. ja kui ma kuulen veel üks kord, kuidas ta on jällegi jõudu ammutanud sellest, et kuigi 1980. aastal arvasid kõik, et nliidu hokikoondis on võitmatu, tulid väiksed, tublid ja osavad ameeriklased (kelle salarelvaks oli no doubt ka Demokraatia ja üldse põhimõtteliselt see, et neil oli Õigus) ja tegid neile säru, siis... nojah, ilmselt ma ei tee siis suurt midagi, aga olen igatahes veelgi rohkem nördinud. kõigepealt rääkis ta säravate silmadega sellest siis, kui talt küsiti, mis ta arvab kaheksa kulla võitmise võimalikkusest (kostub kangesti nagu oleks siin jumala sõrm mängus, kas pole?) ja nüüd enne 4x200 vabalt finaali oli ta oma toas vaadanud dokumentaalfilmi just sellest samast imetabasest hokivõidust, et ennast õigesse meeleollu saada. no tõesti, palju võib? nii et iga kuld, mida phelps ei võida, on vesi minu veskile.


mitte et mul ameerika ujujate vastu üldiselt midagi oleks. aaron peirson on minu arvates näiteks väga ilus. ja natalie coughlin on ka nunnu. ja scott goldblatt peab lausa blogi, kust me saame veenduda, et tippujujad on inimesed nagu meie, ainult nad ujuvad rohkem.


aga pieter van den hoogenbandi pärast on mul siiski kõige parem meel.


h